*foto on illustreeriva tähendusega ning ei ole alljärgneva jutuga kuidagi seotud.Et täna on selline tähistamist väärt päev, siis pole kahtlustki, et toimub sarnaselt eelnevatele taas üks suurem söögiorgia. Aga ma lubasin omale, et maikuus pean suhteliselt jäika joont ja katsun üleastumisi mitte teha ning paljusöömist mitte teha, niiet see on viimane kord enne 4-nädalast lõpuspurti.
Kaal: 73.0 (-3.1)
09:30 neljaviljapuder (iiiiikk.. mis kliistrilaadne konsistents!) rosinatega. Paar väikest pannukat pistsin ka sisse - ise tegin, pidin ju proovima, kas said head.
12:30 algas kulinaarne dekadents MerMer'is. Selline omapärane koht Juminda poolsaarel, süüa teha oskavad, vaade on hea, aga lastesõbralikkuse ning külalislahkuse ja stiilitundega peavad veel vaeva nägema. Aga nagu ma ütlesin, siis esimene eeldus oli neil eeskujulikult täidetud – süüa oskasid nad teha, tooraineks kohalike naaberkülade pakutav lihakraam. Kui kohale jõudsime, ootasid laual eelorad, millest väärivad mainimist väga mõnusa konsistentsiga veiseliha carpaccio värskel salatipadjal, parajalt mahlane ceasari salat kanaga ning marineeritud räimed musta koduse rukkileiva tükkidega. Sellele rukkileivale panin veel mõnuga peremehe tehtud pestot peale, mis oli tõeliselt hea. Võib öelda, et mis peremehel lastega suhtlemisoskuses puudu jäi, selle tegi ta kamaluga oma pestoga tasa.
14:00 oli aeg pearoaks. Ja see vääris ootamist - ahjus veinimarinaadis tunde haudunud küülik, kõrvale mõnusalt läbiküpsenud vahemerepärane juurikalaadung.
15:30 ei saanud ma loobuda ka magustoidust - tassikese melissitee kõrvale läks üks hea viilakas mustikatega paaritatud kohupiimakeeksi. Kõht oli täis, tuju hea. Mõnus.
19:00 Allesjäänud küüliku saime koju kaasa, nokkisin seda natuke ja siis otsustasin jooksma minna. Viga. hirmsasti hakkas pistma ja magu valustas. Tegin väiksema ringi ning lonkisin koju tagasi. Ei maksa ikka üle oma täis kõhu varju hüpata, tuleb lasta rahulikult ära seedida : )
21:00 mõned õunad, greipi, šokolaadiannuse sain kakaomandlitest, mida sõin täpselt niipalju, et need otsa said.
Nagu öeldud, edaspidi võtan pisut tuure maha ja katsun dieeti pidada ikka dieedina, mitte gurmeeparaadina ;) Ja šokolaad, bye-bye.
2 comments:
Tere Kaarel.
Mis lastesse puutub, siis olles küll vaid MerMer´i abikelner Hummer (koer noh), julgen Sulle vägagi vastu vaielda. Ei usu, et kusagil restoranis oleks tolerants suurem, kui meie juures. Ja karta on, et nn.PÄRIS restorani sattudes, koheldakse oma võsukesi tunduvalt karmimalt, kui MerMer´is.
Seega olen veendumusel, et igal kodu ja kodurestorani omanikul on õigus paluda oma majakese püstijäämist. Vähemalt natukenegi...
Ma olen harjunud teenindajatele ikka tegelikku tagasisidet andma, mitte ilustatud kujul. Ainult siis on lootust, et kitsaskohtadega ka tegeletakse ja olukord paraneb.
Laste osas on soovitus edaspidiseks lihtne - verbaalseid märkusi peaks vajadusel tegema lapsevanematele, mitte lastele, kui selles pole eelnevalt teisiti kokku lepitud.
Post a Comment