Game Over e. New Beginning

Viimased paar nädalat juhtus jah nii, et minust ei olnud kombekat raporteerijat, sest mul sai lihtsalt viitsimine otsa. Mitte reeglite järgi toituda, vaid igal õhtul aru anda, pardoon.

Avalikkuse luubi alt eemal olemine andis muidugi oluliselt paindlikumad võimalused keeldusid omakasulikult tõlgendada ning tiba kõrvale kalduda, aga kokkuvõttes jäin põhimõtetele kindlaks ning söön õigesti ja õigel ajal. Mis on ka loomulik ning täpselt nii, nagu ma alguses ennustasin - et naha vahele tekib eneseregulatsioon, kuidas õigesti toituda, mida süüa, mida mitte.

Keeldusid rikkusin eelkõige Barcelonas käies, sest see oleks puhas rumalus, kui seal viibides dieeti pidada. Kahe suupoolega sai söödud sinikarpe, molluskeid, grillitud sardiine ja kaheksajalga, küülikut ja kebabi, igasugu värskest kraamist rääkimata. Nad ikka oskavad teha seda va toidukraami ning tapas'te valik on muljetavaldav. Aga nädal aega peale reisu olin tagasi reisueelses kaalus ning sealt on veel omajagu kaalulangust olnud, täna hommikul 72,1 kg, mis on -4 kg toidukuuri algusest. Pole just liiga palju, sest suuremast ülekaalust sain tegelikult juba enne starti lahti. 18 kuud tagasi kaalusin 83, nüüd 72.

Aga tagasi toidu juurde. Ma nüüd söön julgemalt. Täna sõin oblikasuppi, kus oli lisaks veiselihale sees ka üks viilutatud muna ning peal törakas hapukoort. Maitses imeline, peale hammustasin värsket baguette'i. See ei tähenda, et ma iga päev ohjeldamatult muna, hapukoort ja saia sööksin, üritan piiri pidada ning võimalusel eelistada pigem lubatud kraami.

Kui eelnevad 90 päeva ühte lausesse kokku võtta, siis see ei olegi nii keeruline, kuna sellest on ennegi juttu olnud - tervislikult toitumiseks tea, mida sa sööd. St söö toitusid, mis on tehtud värskest toorainest, mitte segukomponentidest ja poolfabrikaatidest.

Kõige toredam on see, et viinerite-kalapulkade-vorstide jmt valmisasjade puudumine on ka lapsi pannud hoolikamalt oma toitu valima, niiet nüüd söövad ka nemad kindlasti tervislikumat ja maitsvamat toitu, kui mitmedki eakaaslased. Ja siis peopesaga kommi peale, aga noh, kõike korraga ka ei saa.

Tõmbame siia nüüd ilusa punase joone alla. Aitäh tähelepanu eest. Head isu!

69. PÄEV

Tahtsin lihtsalt öelda, et mul on sellest kirjutamisest ja raporteerimisest ümmargune siiber. Kes aga kangesti igatseb teada saada, mida ma siis täpselt sõin, see helistagu või hakaku esimesest päevast peale uuesti lugema lihtsalt.

68. PÄEV - šokolaaditropp

Kaal: 73.6 (-2.4) sellised õhtused dineed annavad kaalus kohe korralikult tunda, eks tuleb siis muu toidu ja liikumisega tasandada.
07:30 kolmeviljapuder vaarikamoosiga.
11:00 avastasin töölt rukkileiva kuivikuid. Mõnus krõbin.
12:30 Platzis oli erakordne juhus - sain süüa päevamenüüs olevat toitu muutmata kujul. Selleks sattus siis olema juurvilja püreesupp, mõnusalt vürtsitatud.
16:00 tegin mõned hapukurgiga leivad ning krõbistasin ära kotitäie beebiporgandeid.
17:30 läksime Leenaga kinno lohemadude taltsutamist õppima ning nosisin ära kaasavõetud šokolaaditahvli. Ärge küsige, kust ma selle sain.
19:30 proovisin kodus tillukese kausitäie Mirjami tehtud kanasuppi. Väga hea oli, lihtsalt kõht ei olnud veel tühi.
22:00 õhtusöögi asemel nuumasin end kodus jälle šokolaadiga. Tropp, ma tean.

67. PÄEV - elu nagu kinos

Uskumatu, hommikul poleks küll osanud arvata, et päev lõpuks nii kulinaarselt meeldejääva pöörde võtab.

Kaal: 72,6 (-3.5)
08:30 kolmeviljapuder moosiga, rosinad otsas.
11:00 koosolekulaual serveeriti otse minu nina alla kandik viinamarjade ja õunaviiludega. Tehke omad järeldused.
12:30 Platzis oli uskumatu vedamine kohafileega. Ratatouille asemel pidin võtma värsket salatit, sest kartul ja liha kokku ei käi. Aga koha oli võrratult hea.
15:00 avastasin end kontori šokolaadivarusid hävitamas. Niipalju siis plaanist šokolaadist end eemal hoida.
17:30 oli Disainikeskuse  teise sünnipäeva bankett koos lookas laudadega, kus ma ei söönud midagi. Sest kõik oli puha keelatud kraam. Limpsisin siis limonaadi ja mekkisin Maxime Trijoli Pineau Des Charentes'i, mis on võrratu heast konjakist ja viinamarjamahlast kokkusegatud ning 5 aastat tammevaadis laagedunud nektarilaadne ollus. Ma ainult mekkisin muidugi, mitte ei joonud.
19:30 algas õhtu nael – dinee naabrite juures. Ning o-la-la, saime tõeliselt presidendiväärilise kulinaarse üledoosi. Pidin loomulikult kõike proovima, et oskaks pärast ühe või teise asja headust kommenteerida, sealhulgas ka keelatud kraami. Proseccoklaasidega palistatud laual ootasid meid 30h tagasi tehtud suitsutatud silmud marineeritud suhkru-soola, valge veini äädika, porgandi ja sibulaga, tervelt marineeritud rääbised, suitsutatud rääbised, rääbise terriin peekoniga, väikesed suitsutatud särjed, kohaterriin, haugiterriin suitsujuustuga, rääbisemari, siiamari, forellimari, kartuliterriin kaalika ja peekoniga, jõeforelli filee kadakamarinaadis, soolatud haugifilee, õrn meriforelli filee, konjaki ja kadakaga marineeritud põdra süda, hõrk põdra keel, põdra välisfileest tehtud 2 erinevat liha - rostbiifina ja singina, lõpetuseks üks suitsutatud järvelõhe.

Eelnimetatud loetelust tooksin välja isikliku pingerea eriliselt silma paistnud ning maitsemeeli paitanud suupistetest - esikoht läks vaieldamatult põdrakeelele, mis lihtsalt sulas suus. Teine koht värskelt tehtud silmudele, mis olid just õige soolasusega, õige maitsestusega, õige konsistentsiga. Kolmas koht läks põdra välisfileest tehtud 120 kraadi juures küpsetatud rostbiifile, mis oli hõrgult pehme ja mahlane, maitsest rääkimata. Neljas koht läks kadakamarinaadis olnud jõeforellile, mis pakkus tänu kadakale lihtsalt ootamatut ja harjumatut maitset. Viiendal kohal oli kohaterriin ja siis riburadapidi kõik ülejäänud palad, mis lihtsalt silmanägemise võtsid. Põdra süda oli ehk kõige eksootilisem pakutu hulgast, maitses ka päris mõnusalt. Ma ütlen, elu nagu kinos, gurmee suure G-ga! Homme ärkan ja mõtlen kindlasti, et nägin seda kõike unes, eksnäis, võibolla tõesti.

66. PÄEV - on the go

Kaal: 72.9 (-3.2)
08:00 kolmevilja puder rosinatega, peale vaarikamoosi
10:00 koolituspäev. Hommikul pakuti mõnusaid liha ja hapukurgiga võileibu, sõin mõned.
11:30 oli kohvipaus, sõin veel mõned lihavad võileivad.
13:30 lasti lõunale, mida sõime Elevandis. Mnjaa, Platz on mind hea tasemega ära hellitanud. Päevapraeks pakutud karrikana oli üks suvaline helepruun plöga ning riisi asemel tellitud värske salat koosnes 90% hakitud hiinakapsast ning mõnest üksikust kurgi ja tomativiilust. Huvitav, kas see on mingis käsiraamatus kirjas, et parima salati saab hiinakapsast? Mulle meeldivad rucola, jääsalat, peedivõrsed ja basiilik hulga rohkem värske salati mõistet defineerimas.
16:00 käisin mõnuga puuviljavaagna kallal - pirnid, õunad, viinamarjad.
17:30 tööpäeva lõpuks lõpuks kontorisse jõudes röstisin paar rukkipala krõbedaks ning kallasin hea oliiviõliga üle. Haarasin fotoka ja läksin Tammsaare parki tudengeid kiusama.
21:30 kodus väike riivitud maapirnist tehtud salat ning kõrvale erinevaid kitsejuustusid. Süües kasvab isu - pärast pistsin veel terve mozza-matasaka kinni.

Tore oli vahelduseks pildistada üle pika aja, tudengid on head ja vabad ning rõõmsad modellid, kes ei punnita ega edvista. Päeva tüütuse auhind läheb kassitoidu reklaamijale, kes täitis väga agaralt talle antud ülesannet oma tobeda kassiga kaameratele kaadrisse jääda. Liiga agaralt, sest see tropp rikkus mul mitu head stseeni ära, sest ta jälitas järjekindlalt just mind ning ronis oma papilatakaga järjekindlalt minu ja pildistatava modelli vahele, mistõttu pidin talle lõpuks päris ükilise iseloomuga verbaalse noomituse tegema. See õnneks toimis. Kassid võivad ikka VÄGA tüütud olla. Ja pildil on pudelikorgilennutamisvõistluse teise koha võitja, kelle plekklitter 25 meetri piiri taga maandus. Ja kass.

65. PÄEV - karavan läheb edasi

Noh, päev nagu tavaline sügispäev ikka, ainult et on mai. Autod on lumised, 0 kraadi, lõikav tuul. Vähem kui kuu aja pärast on esimene suvekuu.

Kaal: 72.9 (-3.2)
08:00 kolmeviljapuder on hulga etema väljanägemisega. Aga et on talukraam (mitte poest), siis hulga rabedam ja karedam. Nats nagu liivapaberit sööks, väga mõnus. Ikka rosinatega. Ilma magustamata.
13:30 hiline lõuna Platzis tõi taldrikutäie mõnusat kapsa-porgandi-sibula salatit, pearoaks kanafilee värske rohelisega, õlipudel ja pipraveski abivalmilt lauanurgal ootamas. Aitäh Annika, tore on head teenindust saada ;)
15:00 haarasin ühe hapukurkidega rukkipala lõugade vahele.
16:30 kordasin sedasama. No ja tegelikult leidsin tööl köögisahtlist Fazeri tumeda tahvli. Peale esimest ampsu tuli meelde, et lubasin mitte süüa... Neelasin alla, no ei hakka ju head kraami raiskama. Aga rohkem ei söönud.
18:00 kodus tegin röstitud seemneleiba, peale oliiviõli, purustatud meresoola ja üks avokaado. Hea. Olgugi, et need meie kaubandusvõrgu avokaadod tahavad ikka nädalakese seista, enne kui õige küpsuse ja maitse saavutavad, krõmpsuv avokaado on ikka parajalt naeruväärne.
19:30 keerasin kokku ühe kiire salati - jääsalat, hernevõrsed, punast sibulat, pisut eelküpsetatud avokaado, soola, pipart, õli, balsamicot ja täpiks ö peal punase veiniga aaderdatud kitsepiima laabijuust. Kokkuvõttes super amps.
21:30 et Mirjam on ostnud 3 tahvlit minu lemmikut apelsinišokolaadi ja need takkaotsa nähtavale kohale jätnud, tuli midagi ette võtta. Punane greip, banaan, mõned apelsiniviilud, 9 jääkuubikut, sõrmeotsatäis kardemoni ja üks saumikser. Mõnus jahutav suutäis, kõht on siiamaani täis.

Võiks öelda, et peaaegu šokolaadivabalt õnnestus tänane päev, olgugi, et kiusatus on suur. Koerad hauguvad, karavan läheb rahulikult edasi.

64. PÄEV - neli nädalat

*foto on illustreeriva tähendusega ning ei ole alljärgneva jutuga taas miskitmoodi seotud.

Eilses postis sai lubatud, et ei mingeid üleastumisi enam, aga näed, kui lühike saab ühe inimese mälu olla - kõigest nädala pärast samal ajal olen ma puhkusel Barcelonas ja... no eks siis näeb ;)

Kaal: 72.9 (-3.2)
08:00 neljaviljapuder rosinatega. Ikka täpselt sama kleepja konsistentsiga, mis eile. Vaarikamoosi peale. Enam ei tee seda putru, puder peab ikka ilus olema.
12:30 Enne lõunat Platzis krõbistasin mõned maisitortillad sisse. Jah, enam ei tee. See on nii kummaline, kuidas seal Platzis elu hoopis teistmoodi käib ja kõik asjad korras on, kui Veroonika vahetus on. Täna oli starteriks kapsa-porgandi salat, parajalt piprane ja hästi õlitatud, põhiroaks kanafilee punase kastmega värske salatiga.
16:30 šokolaadiannus on piirdunud ÜHE (!) pralineekompvekiga. Ja nälja ennetamiseks mugisin ühe rukkipalapaari sisse, paljalt.
19:00 praadisin kodus kala. Nimi oli nii keeruline, et pidin prügikastist pakendi välja otsima - pangaasius. Maitselt jäi lestale kilomeetriga alla, haugile ja teistele valgetele kaladele ka. Kalafilee peale pruunistasin ühe sibulamugula ja kõrvale viilutasin ühe avokaado. Väike sorts õli peale ja läks.
21:00 mekkisin eesti päritolu köömnetega feta-lookalike'i. Noh, ütleme nii, et on arenguruumi. Nüüd siin praegu kirjutamise kõrvale krõmpsutan õuna, väntagregaadiga puhastatud - ühe õuna koortest ja südamikust puhastamiseks ning ketasteks viilutamiseks kulub umbes täpselt 20 sekundit. Lahe aparaat!

Kindlasti võtan greipi veel ja tööle pean sarnaselt esimesele dieedikuule taas suupistesnäkkimist varuma - mingit juustulist ja juurikaid ja puuvilju. Tõenäoliselt kui süüa iga 2 tunni tagant üks banaan, ei teki kunagi nälga. Sama tõenäoliselt saab muidugi esimese päevaga aastane banaaniisu kuhjaga rahuldatud.

63. PÄEV - viimane kõhutäis

*foto on illustreeriva tähendusega ning ei ole alljärgneva jutuga kuidagi seotud.

Et täna on selline tähistamist väärt päev, siis pole kahtlustki, et toimub sarnaselt eelnevatele taas üks suurem söögiorgia. Aga ma lubasin omale, et maikuus pean suhteliselt jäika joont ja katsun üleastumisi mitte teha ning paljusöömist mitte teha, niiet see on viimane kord enne 4-nädalast lõpuspurti.

Kaal: 73.0 (-3.1)
09:30 neljaviljapuder (iiiiikk.. mis kliistrilaadne konsistents!) rosinatega. Paar väikest pannukat pistsin ka sisse - ise tegin, pidin ju proovima, kas said head.
12:30 algas kulinaarne dekadents MerMer'is. Selline omapärane koht Juminda poolsaarel, süüa teha oskavad, vaade on hea, aga lastesõbralikkuse ning külalislahkuse ja stiilitundega peavad veel vaeva nägema. Aga nagu ma ütlesin, siis esimene eeldus oli neil eeskujulikult täidetud – süüa oskasid nad teha, tooraineks kohalike naaberkülade pakutav lihakraam. Kui kohale jõudsime, ootasid laual eelorad, millest väärivad mainimist väga mõnusa konsistentsiga veiseliha carpaccio värskel salatipadjal, parajalt mahlane ceasari salat kanaga ning marineeritud räimed musta koduse rukkileiva tükkidega. Sellele rukkileivale panin veel mõnuga peremehe tehtud pestot peale, mis oli tõeliselt hea. Võib öelda, et mis peremehel lastega suhtlemisoskuses puudu jäi, selle tegi ta kamaluga oma pestoga tasa.
14:00 oli aeg pearoaks. Ja see vääris ootamist - ahjus veinimarinaadis tunde haudunud küülik, kõrvale mõnusalt läbiküpsenud vahemerepärane juurikalaadung.
15:30 ei saanud ma loobuda ka magustoidust - tassikese melissitee kõrvale läks üks hea viilakas mustikatega paaritatud kohupiimakeeksi. Kõht oli täis, tuju hea. Mõnus.
19:00 Allesjäänud küüliku saime koju kaasa, nokkisin seda natuke ja siis otsustasin jooksma minna. Viga. hirmsasti hakkas pistma ja magu valustas. Tegin väiksema ringi ning lonkisin koju tagasi. Ei maksa ikka üle oma täis kõhu varju hüpata, tuleb lasta rahulikult ära seedida : )
21:00 mõned õunad, greipi, šokolaadiannuse sain kakaomandlitest, mida sõin täpselt niipalju, et need otsa said.

Nagu öeldud, edaspidi võtan pisut tuure maha ja katsun dieeti pidada ikka dieedina, mitte gurmeeparaadina ;) Ja šokolaad, bye-bye.