31. PÄEV - kolmandik seljataga

Ei saa öelda, et see mingi eriline saavutus oleks, aga pigem on põhjust rahul olla, sest asjast on siiamaani vaid positiivset kasu olnud – nii mõistlikumas toitumises, uutes avastatud maitsetes kui ka positiivsetes kehalistes muutustes – kaal ja ümbermõõt on stabiilselt langenud, ilma et pidanuks hullult vaeva nägema ja nälgima. Vaadake, mida te sööte.

Kaal: 73.3 (-2.8)
08:00 kaerahelbepuder rosinate ja vahtrasiirupiga (ma tean, ma kordan end, aga see ON hea starter lihtsalt)
12:00 Platzis sõin sedapuhku valgete inimeste toitu, st päevamenüüs olnud kanašnitslit. See oli küll paneeritud, aga ma ausalt üritasin seda liha pealt maha kaapida, nii vähe kui võimalik. Ja riisi asendasin ikka vana hea salatiga, mille oliiviõlisse uputasin.
14:00 banaan
16:00 õun
19:00 kodus ootas üks mõnusalt pestone kana-rucola salat, kus ka avokaadot jmt igasugu rohelist hulgas.
22:00 terendab üks greip või apelsin.

Kui kodus oleks šokolaadi, siis sööksin praegu seda. Aga ei ole. Igalt poolt vaatasin. Tööl sahtlist siiski leidsin Fazeri pähklitahvli. Kuna seal on terved pähklid sees, siis need õnnestus suht kerge vaevaga välja koukida nendest paarist tükist, mis konsumeeritud said. Aga ei enamat.

Märts on läbi, elagu aprill!

30. PÄEV - läbi sõrmede

Täna sai täitsa teadlikult läbi sõrmede vaadatud nendele lubatud-keelatud asjadele. Lihtsalt, et mitte enda ja teiste elu liialt keeruliseks teha.

Kaal: 73.3 (-2.8)
08:30 hommikupuder rosinate ja vahtrasiirupiga. Hea standardtoode.
12:00 Platzi salatiks oli täna natuke kapsast, porgandit, peeti. Ja põhiroaks võtsin päevaprae valikus olnud veisesteigi, mis oli küll paneeritud ja kandis mingit peenemat nime, aga veis on veis. Natuke tegin nägu, nagu kaabiksin paneeringut maha, aga ega ma eriti ei viitsinud pingutada. Koorekastmest küll loobusin, ikka oliiviõli ja balsamico kasuks. Ja tomatid rändasid ka naabertarldrikule, muu rohelise värske kraamiga sain ise hakkama.
14:00 õun
16:30 banaan
18:00 hahaaa, vaat see oli päeva nael – privaatserveerungiga ühes Rotermannis peatselt avatavas mõnusas söögikohas kohapeal kokkusegatud bœuf à la tartar, koos kõigi keelatud komponentidega, nagu üks õige böff käib – überheasti ettevalmistatud liha, sibul, hapukurk ja sõrmeotsaga vürtsikilu ja üks korralik toores muna. Musta krõbedaks röstitud leiva peale ja üks, kaks, kolm, neli... ja veel mõned tükid. Tase! Kõrvale sai veel erinevaid juurikaid mekitud, aga liha oli tegija.
20:00 kodus ootas veel ahjus küpsetatud kanakoib, libistasin ühe selle ka veel böffi kõrvale koos vähese rucolasalatiga, kuhu sisse maandusid ka redised, kurk, pisut rohelist sibulat ohtra õli ja balsamicoga.
23:00 magusaisu tuli peale, aga šokolaadivarud on õnneks otsas. Seega pidin kahe apelsiniga leppima, mis ei olnud sugugi halb alternatiiv.

Läbi sõrmede läks täna ka trenniplaan, kogu päeva sai end mõttes järjekordseks "hitleri koeraks" ette valmistatud, kui selgus, et jääb meist mitteolenevatel põhjustel minemata ja asemele kerkis erakordne võimalus böffi maitsta... No loogiline ju, prioriteedid on paigas. Ma olen nõus, et ilma pärast ei peaks ükski trenn ära jääma, aga hea böffi pärast – iga kell.

29. PÄEV - porgandilaks

Kaal: 73.3 (-2.7)
08:00 Neljaviljahelves rosinatega, vahtrasiirupiga sai puder veel magusaks aetud, mis tegi ta eriti heaks
12:00 Platzis värsket salatit ja kana värske rohelisega. Kuuldavasti käivad kliendid Platzis juba nõutamas, et "ma tahan sama, mida Kaarel täna sõi". Käige jah, aga arvestage, et kõik mis ma siin kirja panen, on puhas erikohtlemine ning ei pruugi teistele kundedele laieneda. Aga proovida ju võib!
16:00 üks klient oli vabariigi teisest otsast saatnud meile tootenäidiseid – kolm liitrit värskeltpressitud porgandimahla, osaliselt astelpajuga tuunitud. Ja lisaks päris taluporgandit ka. Mõlemad maitsesid väga mõnusad ja peletasid näljatunde korralikult eemale.
18:30 kodus ootas kausitäis mõnusat punast püreesuppi. põhimõtteliselt nagu borš, ilma lihata, mõnusalt püreeks äestatud - peet, kapsas, kartul, paar asja veel, peal petersellitutt. Kuna supist jäi sutsu väheks, konsumeerisin ka varem valmis aurutatud juurikatükid – õli ja balsamicot peale ja läks – peet, kaalikas, porgand.
22:00 vist rohkem midagi ei söönudki, suu sai vaid šokolaadiga magusaks tehtud. Ega ma seda enne ei jäta, kui kogu šokolaad on maailmast ära söödud. Eriti apelsiniga maitsestatud. Niiet tooge heaga siia kõik.

28. PÄEV - õpime vigadest

Kaal: 72.9 (-3.2). Kauaoodatud 72 jõudis ka nüüd otsapidi kätte. Eks ta eilse jooksmaskäimise vedelikukaotusest ole ja hüppab pisut üles tagasi, aga üldine suund on ikkagi alla. Ja see on hea. Aasta tagasi samal ajal kaalusin ca 8-9 kg rohkem.
09:30 rukkihelbepuder, rosinad, õli. imelik on see rukkivärk, selline pläsajas, võrreldes teiste putrudega. Ehtne talupojavärk.
15:00 banaan, viilukas rukkileiba
17:00 sai siis metssiga ette võetud. Ohtra salatiga, ahjusiga. Aga peab ütlema, et tunne on küll teine. Hästi raske, see tüüp on ikka niipalju rasvane ja rammus, et ei taha üldse kohe olla, nagu sangpommi oleks alla neelanud, mis vaikselt edasi tagasi loksub. Liha ise oli superhea muidugi, aga veiselihaga ei anna kohe üldse võrrelda, just pärastise seedimise koha pealt.
20:00 uudistoode-uudistoode! väikese näljatunde peletamiseks läheb tarvis: 1 banaan, 1 apelsin, 6 jääkuubikut, 1 saumikser. 30 sekundit ja jääsmuuti oli valmis. Ja kui hea see oli! Nats rohkem jääd, siis ta tuleb ilmselt veel püreejam, aga igal juhul on see üks mõnus jahe lürbe.
21:30 hävitan viimased šokolaadijäägid.

Siga enam väga ei söö, see sai täna selgeks.

27. PÄEV - siga pole siga

Kaal: 73.7 (-2.4)
10:00 kaerahelbepuder rosinatega, viinamarjaseemne õli, vahtrasiirupi ja päevalilleseemnetega. Kuidagi eriti hea sai seekord.
12:00 otsustasin kodus kõik šokolaadivarud ära hävitada, et kiusatust ei tekiks. Loogiline, onju? Esmaspäeval teen tööl sedasama, ikka samal õilsal eesmärgil.
14:00 misosupp klaasnuudlitega. need on mungoa oast tehtud, seega lubatud kraam. Külmkapist leidsin Steni lastud metssea tüki, panin sulama. Sealiha on küll keelatud ainete nimekirjas, aga metssiga pole ju siga, onju?!
18:00 paar viilu röstitud rukkileiba, piserdatud viinamarjaseemne õliga, peale viilutatud 2 väikest avokaadot, natuke soola ja kõrvale krõmpsutasin rohelist sibulat, lillkapsast, porgandit. hea väike snäkk.
22:00 Õhtul käisin jooksmas ja ausaltöeldes erilist söögiisu pole tekkinud. Võtsin küll metssea välja ahjust ja proovisin - mmmmmmm. mõnusalt mahlane, hästi maitsestunud ja täielikult pehmeks läbi küpsenud. Aga ei taha praegu. Jääb homse peale. Pigem söön mõne greibi või apelsini.

Metssea pilti ei olnud, niiet panen mäkra.

26. PÄEV - koger & väike reede

Kaal: 73.5 (-2.6)
08:30 hommikupuder rosinatega, väga ei mäletagi mitmest helbest siis sedapuhku.
12:00 Platzis tagasihoidlik koger värske salatiga. Ma temal pikemalt ei peatuks, see oli selleks liiga hea. Pilt lisatud.
14:00 ei jäänud muud üle, tuli Kalevi uus greibitükkidega tume šokolaad järgi proovida (mis ma teha saan, et Kalevi esinduspood on otse paar korrust allpool)
15:00 õun
19:30 sattusime külla ja mugisin siis oma kaasavõetud kraami ning kohapeal sobivana tundunud palasid - hapukurki, sellerit, porgandit, kitsejuustu piiniaseemnetega, mõni tükk sepikut ka kaasavaraks. Ja nii kuni kella 21-ni välja.

Nädala pärast on suur reede. Rohkem pole mul midagi öelda.

25. PÄEV - kõht ei salli tühja kohta

Hambavalust saab õnneks lahti, kui õigel hetkel tablakas sisse võtta – tuleb kuidagi ära tajuda, millal eelmise mõju lõppema hakkab ning siis KOHE uus sisse võtta, sest selle käimaminek võtab ka pool kuni tunnikese. Kui täppi läheb, siis on lust ja lillepidu. Nagu täna ;)

Kaal: 73.5 (-2.6)
09:00 päev ilma pudruta andis tunda, sest tänahommikune kaerahelbepuder (loomulikult rosinatega) maitses eriti hästi. Ohtra viinamarjaseemneõliga sai ta libedamaks lubrikeeritud, niiet kadus nagu must auku, vaatamata ühe võrra vähenenud hambaskoorile.
13:00 Platz, mu kõhu lemmikpaik. Täna oli uue kliendi juurest tulles (see, et ta kliendiks otsustas hakata, selgus söömise ajal tulnud telefonikõne käigus) tekkis ketserlik mõte süüa mitteliha. Lasin Annikal tuua ahjukartuleid koos värske rohelise lehehunnikuga. Ja peale tellisin ekstra suure hulga pestot, mida omakorda oliiviõliga lahjendasin (kui te veel ise märganud ei ole, siis minu dieedi lahutamatuteks kaaslasteks on oliiviõli ja tume šokolaad, mida kulub kohe eriti suurtes kogustes). Ja enne "praadi" sain veel hunniku värsket kapsa-porgandi-tomati salatit, millest tomatid lauanaabrite taldrikutesse ümber kühveldasin.
15:30 oli lauasahtlis tahvel Bitterit ja hop - 15:45 järsku enam ei olnudki. Nii kiirelt see käiski.
17:30 võtsin tüki rukkipala leiba
19:00 olles uue supertablaka (mingi uus valuvaigisti, apteeker hirmsasti kiitis) ära manustanud, ootas kodus fantastiline suutäis - praekapsad ning täidetud paprika. Paprika oli täidetud ....paprikaga :) Ja lisaks siis veel viimased rostbiifi jäägid, sibul, küüslauk. Aga kuna kõht ei tahtnud toidu lõppemisest midagi kuulda, tegi Mirjam veel kiirelt ühe hea salati otsa - värske kapsas (riivitud), punasibul, avokaado, kurk, pestoga segatud oliiviõli. Peale seda oli küll kõht täis mis täis.
21:00 ei ole midagi paremat kui Aktuaalse Kaamera kõrvale üks suur ja mahlane pomelo. Šokolaadi ma ei luba endale enam süüa, aitab ka. Peaks kuidagi aktiivsemalt normeerima seda.

Vaatan uudistest, et vabaduseplatsile on 21,000 küünalt pandud ja mina istun samal ajal kodus. Olekspoleks, aga vägeva pildi saanuks sealt. Loodetavasti oli minust taibukamaid, kes taipasid kohapeale minna ja head pilti ka teha. Ma istusin samal ajal ja nühkisin liivapaberiga vana Lutheri tooli, niiet sõõrmed tolmu täis, mis ka suht OK tegevus. Homme saab lõpuks valmis. Ja siis võib järgmise kallale asuda.

24. PÄEV - hambavalu

Praegu suudan ma ainult hambavalust mõelda. Grrr. Tuimestus läks üle ning väljajuuritud purihammas annab ägedalt tunda. Õigemini tema puudumine.

Kaal: 73.9 (-2.2)
09:00 hommikusöök jäi hambavalu tõttu vahehe. Kaks banaani päästsid hullemast
11:30 Platzis sai porgandi-kapsa-porru salatit ja kana värske rohelisega.
15:00 proovisin saida juustu porgandiga süüa. Porgand ei läinud, hambavalu ei lasknud krõmpsutada.
16:00 käisin hambaarsti juures ja sellest ajast saati söönud ainult kaks valuvaigistit ja tüki šokolaadi.

Jubejube, side lõpp, ma lähen oigan nüüd omaette edasi.

23:30 juhtus nii, valuvaigistid tegid oma töö ja ma andsin suurele näljatundele järgi, süües natsa praekapsast ja rostbiifi. Hea südaöine snäkk, eksole.

23. PÄEV - vähehaaval

Täna oli üks kummaline pikkade vahedega ja edasilükatud söögipausidega päev. Seeeest sai üksjagu tööd  ära tehtud ja teatriski käidud. Kui vaid seda hambavalu ei oleks...


Kaal: 73.9 (-2.2)
08:00 hirsipuder rosinatega. Miskipärast väga ei maitsenud seekord. Aga sõin kangelaslikult lõpuni.
13:00 Platzis alustuseks kapsa-porgandi salat ning peakangelaseks sedapuhku kanarulaad värske salatiga. Rulaadiga on selline lugu, et ma ei tea päris täpselt, mis seal sees oli. Väljast oli kana, aga sees oli täidiseks vist midagi mustadest ploomidest, sibulast, peekoniribadest jmt kraamist konstrueeritut. Kui ma peekonit nägin, tõstsin salatilehe ruttu peale ja rohkem igaks juhuks ei vaadanud ning sõin vaikides rahulikult lõpuni.
16:00 banaan.
17:30 kodus sain lõpuks rostbiifi maitsta, mis juba kaks päeva tagasi tehtud sai. Küll see ikka läheb seistes alles paremaks, täitsa uskumatu. Kõrvale peakoka valmistatud kapsa-avokaado-kurgi-suvekõrvitsa jamiskõikveel oliiviõli-pesto kastmega värske salat, mis sobis liha kõrvale väga kenasti.
22:30 vahepeal sai teatris käidud, niiet üks söögikord jäi vahele. Aga erilist söögiisu ka ei ole. Maiustasin paari tüki tumeda šokolaadiga ning täpiks õ peal mekin nüüd natuke kitsejuustu, lihtsalt et head maitset keele peale saada.

Sedapsi. Ja kes Ulfsak juuniori noksi ja taguotsa tahab näha, mingu Von Krahli "Lõppu" vaatama. Pole ime, et mul õhtul enam isu ei ole.

22. PÄEV - armastus käib õhu kaudu

Hommikul oli mingi üleüldine streigilaine – mõlemad juuniorid keeldusid minu hoole ja vaevaga veel eelmisel õhtul likku pandud rosinatega tehtud maisiputru söömast. Noorus on ikka täiesti hukas...

Kaal: 73.4 (-2.7)
08:00 maisipuder rosinatega. Peale kallasin ohtralt vahtrasiirupit, öko-shit – loodetavasti päris vahtramahlast tehtud.
12:30 Platzis on nii tore, kõik on mu erivajadustega juba kenasti kursis ning ei küsi mult enam, mida ma tahan, vaid lihtsalt toovad mulle midagi oma parema äranägemise järgi. Täna oli selleks äranägemiseks näiteks paks lahmakas võikala pala ohtra värske salatiga. Enne seda sai veel eelroasalat ka kinni pistetud - igasugu värskest lehe- ja köögiviljakraamist. No ja leivakorvis oli loomulikult lisaks krõbedale (grr, kui hea see ikka välja näeb) ka süsimust rukkileib. See kõik veel mõnusasti oliiviõliga maitsestada ja.. Edasi pole teistele enam huvitav.
14-16.00 vahel sõin ära kaks õuna. Neid saab ka Platzist "suveks saledaks" kampaania raames iga toiduga kaasa ;)
18:30 kodus ootas ahjusoe taldrikutäis küpsetatud juurikaid, maitsestatud igasugu headustega, peale pestosegust oliiviõli, mille ma ise kokku keerasin. Ja ei grammigi liha. Aga sai hakkama, sest kõht oli parajalt tühi ning juurikaid oli palju ja maitsesid mõnusalt. Täna esinesid ahjuküpsetatud kartul, peet, pastinaak, porgand ja kaalikas. Oma mitte vähetähtsat rolli mängisid ka küüslauk ning petersellitutt. Pastinaaki kerge kardemoniga soovitaks igal juhul teistelgi proovida.
21:00 õhtul mõtlesin rostbiifipalasid teha värske salatiga, aga avastasin kapist mozzarellapaki ning nii juhtuski, et enam seda mozzarellat ei ole. Sada grammi läks paljalt, sõrmevahel rebides, magustoidu asemel. Tunnikese pooleteise pärast võtan mõne greibi veel punktiks peale. Kui mahub.

Hea on, mis siin ikka. Nuriseda pole millegi üle – toidulaud on enneolematult rikkalik, enesetunne on hea, püksirihmale tuleb muudkui uusi auke juurde teha ning uue positiivse kõrvalefektina võib tõdeda ka seda, et pere kulutused toidule on suurusjärgu võrra langenud.

Kohe väga väga kõvasti on suurenenud juurikate osakaal (ja need teadupärast ei maksa hessugi), palju rohkem sööme rohelist - igasugu salatikraami ja köögivilju. Liha ostame ainult puhtal kujul - veis/vasikas, kana, kala. Kõvasti rohkem läheb ka pudrumaterjali - igasugu helbed ja segud. Piimatoodetes oleme üle läinud valgetele ja kitsetoodetele - st kitsejuustud kümnel eri kujul, valged juustud nagu saida, mozza.

Sajaprotsendiliselt on ära langenud singid-vorstid-leivakatted, konservikraam, pakimahlad, juust, kõvasti on vähenenud nisutoodangu kojutassimine. Kokkuvõttes on toidueelarve nii umbes 30% võrra langenud, ilma et oleks kuskiltotsast koonerdama pidanud. Pigem oleme juurikatootjaid isegi toetanud, ostes seda kraami otse talunikelt ja tootjatelt, makstes kuni paar-kolm korda kõrgemat kilohinda (st peedikilo maksab 4 krooni asemel tervelt 12 ;). Kitsejuust on jah kallim, aga teda kulub vähem, peamiselt seetõttu, et iga päev mina teda ei söö ja kui söön, siis ühel korral päevas, mitte siis kui isu tuleb, nagu vanasti.

21. PÄEV - neetud šokolaad

Pühapäev. Familia. Muuseum. Lõuna. Shopping. Jooks. DVD.

Kaal: 74.0 (-2.1)
09:30 hommiksöök oli mitmekesine – kolmeviljapuder kuivatatud õuntega, sekka jõhvikaid, vaarikaid, põldmarju, mustikaid, päevalilleseemneid ja viinamarjaseemnetest pressitud õli. Lux puder.
12:00 marjasmuuti. Lihtsalt külmutatud maasikad, kiivi ja banaan. Paks nagu hambapasta, mõnus suutäis. Pärast tuli meelde, et kiivisid poleks tohitnud süüa. Life's a bitch, mis teha.
15:00 sõime Vapianos lõunat, seal on väga mehised ja head salatid, täpselt see, mis vaja. Umbes sada komponenti, lisaks balsamico+õli kaste ning kõrvale veiseliha lõigud chilli ja küüslauguga. Tomatid koukisin Mirjami salatisse ümber, kõik muu oli priima.
17:00 kodus sõin rukkileiba avocadoga. Kummaline kombinatsioon, aga mulle täitsa istub.
18:30 Panin ahju kilose rostbiifi hakkama, aga täna selle söömiseni ei jõudnudki. No ok, natuke näksisin, aga minimaalselt. Panustasin šokolaadile (krt peaks vist piirama, see maiustamine läheb juba üle mõistuse)
23:00 vahepeal ei söönudki midagi, lõpetuseks lihtsalt üks greip ja ...tumedat šokolaadi. Homme ei söö ühtegi tükki, ausalt. Võibolla.

Jooksmas käimine võttis mõnusalt söögiisu ära. Enne oli mõte, et löön õhtul rostbiifile hambad korralikult sisse, aga ei ole erilist isu enam. Eks homme proovin uuesti. Panin homse pudru jaoks rosinad likku.

20. PÄEV - grillvorstihooaja algus

Tänane päev oli toitumise kontekstis täielik disaaster. Käisin Soomaal ning sain ahmisin ka värsket kevadõhku, ent sellest üksi söönuks ei saanud. Ja sobivat kraami kaasa võtta ka väga ei taibanud.

Kaal: 74.0 (-2.1)
07:00 kaerahelbepuder kuivatet õunte ja mustade ploomidega. Õli peale ja näuhti, nagu poleks olnudki. Oli teada, et ees seisab vintske päev, niiet pigistasin nii palju sisse, kui mahtus.
10:00 teel Soomaale ostsin paki porgandeid, neid närisin päeval vahelduva eduga kuni õhtuni – kui aga käsi jälle fotokotti sattus, krõmpsus uus porgand hamba all.
14:00 peale suuremat rapsimist ja lammutamist ja haabjavedamist saime lõpuks sooja tuppa maha istutud ning puupliidil säristati soojaks selle aasta esimesed grillvorstid. Mugisin Leiburi uut Saibi (saiba? saibat? saippa?), mis 100% rukkijahust tehtud, olgugi et pärmiga. Ja hapukurki. Ja ...mõned grillvorstid. Kõht oli lihtsalt nii tühi ja ulgus valju häälega, tegelikult poleks väga tohtinud, aga kevade alguse puhul tuli natuke patustada. Erilist erutust ei saanud vorstidest, aga nälja peletas ära.
15:30 suitsusauna vahepeale sai lumes kukerpallitatud ning apelsini söödud. Ja siis jälle kerise kõrvale. Päris hea oli. Kõik riided lõhnavad nüüd kenasti maasingi järele, ma ise ka ilmselt. Kahju, et jõgi veel paksu jääkaane all oli, samas paari nädala pärast peaks sulistamisvesi otse sauna ukse all olema. Halvimal juhul saunas sees, sest sinine rekordtaset tähistav joon jookseb kusagil poole saunaakna kõrguselt. Ja saun on jõest paar-kolm meetrit kõrgema kalda peal... Aasta siis oli 57, mine tea, mis sel kevadel suurvesi toob.
18:00 enne teele asumist sain kolmeliitrisest purgist juua värsket vahtramahla. Esimest korda elus! Mõnus, nagu kasemahl, sutsu magusam, täiesti selge nagu vesi. Nüüd jää mineku ajal pidi kõige kibedam vahtramahla kogumise aeg olema. Teel koju närisin ära ka viimased porgandid. Kui nii edasi läheb, omandan varsti kena oranži jume.
20:00 kodus tegin võileiba – Mirjami tehtud rukkileivast, kus päevalilleseemned ja rosinad sees, peale õli ja avokaadot, kõrvale värsket rohelist sibulat. Sürr kombinatsioon muidugi.
22:30 praegu maiustan oma tumeda šokolaadi kallal. Bitter. Seda legendaarset leedukaks maskeerunud Belgia maiust tuleb tõesti tikutulega poes taga otsida, igal pool ei olegi. Viimati nägin vist Stockmannis, niiet tuleb varusid täiendada.

Paari nädala pärast plaanin Soomaale tagasi minna, sedapuhku haabjaga tänaseid radu ja kohti üle vaatama, sest kõigi eelduste kohaselt on siis üleujutus täies hoos ning vesi vähemalt paari meetri jagu kõrgem ja kuiva jalaga enam liikvele ei pääse. Kohalikud on igal juhul valmis - ujuvsaun sai puu külge aheldatud, haabjad kuivemasse kohta taritud, puuriit kinni seotud. Kevad võib alata.

19. PÄEV - kana kana kana kana kana

Päeval sain ühe õnneküpsise (fortune cookie), kuhu oli kogemata kaks sõnumit sisse läinud. Aga ma ei saanud kummasti korralikult sotti – üks küsis, et "Millal sa viimati oma projektijuhti kiitsid?" ja teine ütles midagi sinnakanti, et "Täna on ilus päev". Eino tõesti, väga hea toode see õnneküpsis. Projektijuhti mul ei ole ning olen ka kaunemaid päevi näinud.

Kaal: 74.0 (-2.1)
07:30 neljaviljapuder, sinna panin sekka rosinaid ning sedapuhku pestoga tuunitud oliiviõli. Panin lihtsalt pudelipõhjale paar lusikatäit pestot juurde ja sai selline mõnus veelmaitsvam segu. Salati peale sobib imeliselt hästi, aga pean ausalt tunnistama, et rosintuuninguga pudrule - mitte eriti. Tavaline puhas oliiviõli läheb märksa paremini.
12:30 Platzis oli seekord Annika, kes minu erivajaduste eest hoolitses. Võlus rosinatega (!) porgandisalati mulle eelroaks ja pani igaks juhuks topeltkoguse, et ma ikka kõhu täis saaksin. ja na vtoroje oli vana hea kana värske salatiga ja eraldi kausis taikastmega, aga midagi oli teistmoodi, sest see maitses täna kuidagi erakordselt hea. Ja leti alt sain veel seda head kohapeal tehtud rukkileiba, mida lihtsurelikele muidu ei pakutagi. Väga hea oli, igatahes.
15:00 manustasin kaasavõetud rukkileiba
16:00 tuli armas karvase kasukaga klient, kes tõi kotitäie beebiporgandeid ja paki saida juustu. Blogipidamisest on kasu! Porgandid ja juustu serveerisin kohe laiali ja näksisin ise ka. Juust kusjuures oli veel kitse valgehallitus, sest see oli poolik, ei hakanud uut lahti tegema veel.
18:30 käisin lastel vanavanaema juures järel ja seda oli ette teada, et tema juurest tühja kõhuga ei pääse. Põhimõtteliselt - ta ei anna välisukse võtmeid lihtsalt, kuni sa silmini toitu täis ei ole. Aga ta oli õnneks instrueeritud mu "seisundist" ning oli ahjus terve kana ära küpsetanud. Kõrvale tegi kartuli-porgandi püreed, aga sellest pidin keelduma, sest kartul ja liha koos ei käi. Niiet pugisin kana ja rohelist kurki kõrvale. Kõht on nüüd kana ääreni täis.
22:00 tuleb ilmselt väike puuviljaring, rohkem süüa küll ei jõvva. Ja kanast on mõneks päevaks isu täis.

Toidukordade vahele joon julgelt kraanivett, sest kangem kraam on mulle ju keelatud. Eks näis mis homme saab, põrutan Soomaale, söön sammalt ja puukoort, haukan lund peale. Peabki keldrist kummikud välja otsima, teisiti ilmselt ei saa.

18. PÄEV - luuvalu nr 2

Villemil oli tuline õigus, et ülejärgmisel päeval tuleb alles see "õige tunne" lihastesse-kontidesse. Täitsa mõistan neid kepiga vanureid, kellel tänava ületamine kolm fooritsüklit aega võtab. Ainult selle vahega, et ma venitan end kohe lahti ja asi jälle korras.

Kaal: 73.6 (-2.5)
08:00 Kaarli talu kaerahelbepuder, tuunitud kuivatatud õunte ja rosinatega, peale veel törts oliiviõli ning külmutatud mustsõstraid. Maitsev ning küllaldane!
12:30 praetud ahven värske rohelisega. Sellele eelnes eelroana veel üks salat, kus oli ka hapukurki sees, mida pole ammu saanud. Mõõ-nuuus. Ma hakkan selle luksusliku eluga juba ära harjuma.
14:30 õun ja siis hea kogus väga väga väga head šokolaadi. Brändiinimene soovitab nüüd - otsige leedukate Karuna apelsinimaitsestusega tumedat šokolaadi, sest pakis ootab teid üllatus – see on pesueht Belgias toodetud kvaliteetšokolaad, mis viib lisaks silmanägemisele ka mõistuse. Aga hind on leedu maiusele kohane, niiet väga eduline kompromiss. Lugege koostist, ega seda mujal kirjas polegi. Teised tahvlid on Leedus toodetud ja võivad maitse poolest kenasti Kaleviga konkureerida.
18:30 kodus ootas jälle midagi uut ja huvitavat – selle retsepti järgi tehtud – peenekoelise nimega Cock-a-leekie ehk šoti kana-porrusupp. Kuni tänase päevani pole ma osanud kana ja porrulauku seelikukandjatega seostada, aga ennäe imet siis. Torupillimehe supp või nii.
21:00 õhtu on veel alles ees, aga ma juba tean, et tuleb üks mõnus kitsejuusturing, sest kapp tahab tühjendamist. Näiteks kaalika-peed carpaccioga, ajan need ahjus veel soojaks, juustu peal sulama ja..

Kõht on täis, nüüd võib väikese käsitööringi teha ja sätin vanamööblit putitama - kaks tooli tahavad uuele elule aitamist.

17. PÄEV - kasvuaeg

Kasvuhooaeg on alanud – istutasime vanakooli kombe kohaselt aknalauale 8 sorti ürdi- ja maitsetaimi, küünealused siiamaani mullased. Saan varsti omakasvatatud koriandriga salatit maitsestada ja eks näis kui pikaks mul till kasvab!

Kaal: 73.6 (-2.5)
08:30 kolmeviljahelbe puder, rosinate ja päevalilleseemnetega, lubrikandiks oliiviõli. See oliiviõli lisamine on suht lollikindel nipp, et muidu vahest saepuru meenutavale pudruollusele maitse ning meeldiv konsistents anda. Läheb alla ka libedamalt.
11:30 Platzi vana hea kanafilee (sedapuhku viiludena) värske salatiga ning OHTRA pesto-oliiviõliga üle kallatud. No ja seda ma ei saa ka märkamata jätta, et teadagikes oli saiakorvis minu erivajadusi arvestades krõbedad baguette'id asendanud isetehtud rukkileivaga. Tase, ah!
15:00 mugisingi neid leivaviilusid, sest võtsin need söögilauast lihtsalt kaasa, ei saa ju head kraami teistele jätta.
16:00 sõber banaan
18:30 kodus valmis hoolsa koka käe all herne-piparmündi risoto, mida ma sojakastmega maitsestasin. Päris hea oli, oleks tahtnud parmesani peale panna, nagu teised seda tegid. Olekspoleks.
23:30 melon. Väga hea ja magus.

Ahjaa, kondid-lihased on täna jah parajalt valusad. Hommikul olid sääred, mis vajasid venitamist, nüüd õhtul pigem turi ja õlad. Aga kõik normi piires, nädala pärast kindlasti uuesti.

Votnii. Ja kui keegi saab/tahab/teabkeadgi mai keskel mu lapsi paar-kolm päeva hoida, siis maksan heldelt!

16. PÄEV - luuvalupäev

Tegelikult ma juba tean, et see õige luuvalupäev tuleb alles homme – täna sai spordimaniakkidega trennis käidud ning praegu annab kehalt otsida seda kohta, mis poleks kõvasti vatti saanud. Õhh, mõnus, sellist intensiivset andmist ning sellele järgnenud mõnusat rammestust pole ammu tundnud. Homme olen ilmselt kutu ka.

Kaal: 73.8 (-2.3) - haa, ma ju ütlesin, et 73 tuleb ära! jälle uus number.
08:00 hirsipuder, sisse vanad head rosinad ja linaseemned. Need näevad väga kentsakad välja, nagu väikesed putukad. Aga krõmpsuvad mõnusasti hamba all.
12:00 Platzis alustuseks mõnus kuhi peedisalatit (tegelikult saab iga päev seal lauda istudes kohe ühe värske salati ette, pärast veel muu toit otsa) ja siis Veroonika tinistas mulle ette kana mõnusa mangomöginaga maitsestatud salatiga. Jumalik! Samas olgem ausad – ta võiks mulle tänaseks ilmselt ükskõik mida sisse sööta, ma ikka naudiksin.
14:00 banaan ja õun
17:00 banaan ja mõned tükid šokolaadi
20:45 õhtusöök jäi hilja peale, aga oli superhõrk - praetud lestafilee (soovitan soojalt, Selverist saab, see on tõesti maitset täis, mitte nagu muud suvalised külmutatud kalafileed) värske salatiga igasugu lehtedest, paprikast, avokaadost. Väga hästi maitses, aitäh kokale!

Kogu keha suriseb mõnusasti. See trennimõte tuligi suht ootamatult, Villem hakkas norima, et mida ma siin dieediga kaalu langetan, kui õiged mehed korralikult trenni teevad. Tehtud-mõeldud, tellisin kodust spordiriided ja kell 18 algas Audenteses kahetunniseks kujunenud assortii Villemi serveeritud parematest paladest - alustuseks jooks, siis venitused, painutused, ringutused, pingutused, hoidmised, hüppamised, tõstmised, lükkamised, jälle painutused jne. Mu lemmikharjutus oli "hitleri koer" ;)

Kallid kaasmaalased, mis minust niimoodi saab? Hellitasin täna korra möödunud suvel läbikäinud mõtet, et äkki peaks ennast Xdreami jaoks vormi ajama? Maratonijooksmine mind eriti ei eruta, aga see metsahullus kõlab piisavalt ebanormaalselt, et järgi proovida. Eks näis, mis puust ma olen – vaatame, kas see homme ka nii hea mõte tundub ;)

15. PÄEV - allakäigutee

Täna kohtusin ühe vabariigi suurima juurikakaupmehega ja ta lubas, et mul toorainest puudust ei tohiks tulla. Olgugi et targemad põllumehed ei hakanud sügisel nt kapsast üles võtmagi, sest oli teada, et seda ei õnnestu ära müüa. Niiet sööge porgandit ja kapsast, kaasmaalased, ning nõudke eestimaist kraami!

Kaal: 74.6 (-1.5)
08:00 kolmeviljahelbe puder, peotäiega erinevaid rosinaid (mulle mustad maitsevad kõige rohkem) ning peale vanu häid päevalilleseemneid. Et libedamalt alla läheks, siis peale tilgutasin viinamarjaseemne õli. See on mõneti uskumatu, kui kaua puder pauerit annab võrreldes teiste toiduainetega - korralik ports hommikul veab vabalt 4-5 tundi välja.
12:00 Platzis seekord midagi ülioriginaalset ei saanudki - kolleegid olid nii pettunud, kui nägid mind kõgest kana värske salatiga söömas. Kuna täna Veroonikat ei olnud, siis oli salatis ka peotäis idusid ning kirsstomateid, mille pidin söömata jätma. Veroonika vahetuse ajal selliseid asju ei juhtu, ta ju loeb mu blogi (tšau! :)
15:00 banaan + õun + 3 tükki bitterit. ei ole midagi teha, aga kümnest tumedast šokolaadist juhib endiselt Kalevi Bitter minu maitseelstistuste rida. Kummaline, sest see on ainuke Kalevi toode, mille kohta mul midagi head on öelda.
18:30 kodus ootas boršisupp. Mu personaalkoka kätetöö! See, et ta oli ilma lihata tehtud, andis maitsest tunda, aga hea oli ikkagi. Kaks kausitäit ohtra peterselli ja riivitud küüslauguga läksid nagu musta auku, paar rukkileivaviilu kõrvale. Neli tundi oli teinud seda suppi ja nüüd pole tast jälgegi :)
22:30 võtan vbl mõned puuviljad, greip sobib imehästi.

Kell 20 läksin üle pika aja jälle jooksma, tegin täna pikema ringi. Pole veel kaardil ära träkkinud, aga vist mingi 11 km, mis on tunnise jooksuaja kohta täitsa ok. Eriti arvestades, et Botaanikaaed pole minusuguste hulludega arvestanud ning mu lemmikrajad on puhtaks ajamata ning pidin sadakond meetrit põlvesügavuses lumes sumpama. Aga selle kõige tulemuseks kaalun ma homme arvatavasti alla 74 kg. Väike petukas, aga nii on, jooksmisega tuleb päris korralik vedelikukaotus, mis kaalu alla lööb. Igal juhul on see lahe, kui nr 73 näeb, aina paremaks läheb!

Kaalu kohta olgu öeldud, et viimase 10 aasta jooksul olen ma igal aastal umbes 1 kg kaalu püsivalt juurde võtnud, niiet oligi paras aeg end kätte võtta ja end normaalkaalu tagasi ajada. Mul on üks kehamassiindeksi arvutamise ketas kodus – selle järgi olen ma praegu vahemikus TERVE. Veel 4 kg tagasi paigutas nool mind ülekaalu lahtrisse. Ning ideaalis peaks kaalu saama 67 kg peale, aga seda me veel vaatame, enesetunne on siinkohal plastikutükile tõmmatud skaaladest olulisem näitaja.

14. PÄEV - mehed kodus

Täna Jakobiga pea terve päeva kahekesi kodus. Ja väljas sajab laia lund. Pöörfi.

Kaal: 74.4 (-1.7)
09:00 maisipuder pirnitükkidega, peale veel päevalilleseemneid.
14:30 kiirelt improviseeritud salat jääsalatist, redistest, punasibulast, suvekõrvitsast ja õlist-balsamicost ja soojaks kraamiks aurutasime jakobiga sinna sisse potitäie juurikaid - kartulid, peet, porgand, broccoli. Keegi oleks võinud ju hoiatada, et peet küpseb sada korda kauem kui teised, ma oleks ta juba hommikul aurukatlasse pannud. Aga olgu.
18:30 tegin väikese juustusnäkiringi. talujuust maitserohelisega ja kitse valgehallitusjuust, kõrvale aurupeeti ja suvekõrvitsa carpaccio. Ja vahepeal mõned santamaria maisikrõpsud, need on mulle täiesti ametlikult lubatud.
21:00 kuhjaga kausitäis kapsa-porgandi salatit, mingi cateringi tehtud kraam, maitses nii nagu selline salat ikka maitseb. Peale haukasin rukkileiba.

Selgus, et isegi seltskonnas, kuhu ma pole ise jõudnud, on teemaks minu toiduteemad. Hmm.. Loodetavasti on eeskuju nakkav, olgugi et mõned irvitavad endiselt suure muigega kogu selle jutu peale. Aga ega mul enam taganemisteed ei ole, nüüd on juba hilja ( ;

13. PÄEV - torpeedo

See päev läks nüüd küll nagu lennates. Korra aevastasin, ja ongi minut üle poole ühe.

Kaal: 74.4 (-1.7)

08:30 - neljaviljapuder koos lemmikuteks saanud rosinate ning päevalilleseemnetega. Peale veel külmutatud mustsõstraid ja läheb nagu lopsti. Et ees on pikk koolituspäev, kus pole eriti kõrvalepõikamise võimalusi, tegin tugeva portsu. Ja õigesti tegin. 

13:30 sõime Tommi grillis lõunat. Seal oli vähemalt lootust, et saab liha ja rohelist ning sai ka. Tegelikult julgesin endale isegi midagi enamat lubada ning tellisin veiseliha fajitad, mis otse säriseval malmpannil lauda toodi. Veiselihalõigud sibula, paprika, jalopenoga olid peakangelased, mis siis wrapi sisse sai keeratud ja alla kugistatud. Wrap oli küll tõenäoliselt nisujahust, aga sellest me ei räägi täna rohkem. 

16:00 sellal kui teised pugisid varutud viineri- ja õunapirukaid ning trimpasid colat peale, jõin vett vett vett. Aga ei tulnud nälga ka õnneks, olgugi et kogu aeg oli keelatud toit silme ees.

19:30 sai kodus lõpuks legaalset toitu - praetud heigifilee värske salatiga, mis tehtud hiinakapsast, avokaadost, kurgist, suvekõrvitsast, balsamico ja õliga maitsestatud. Vbl oli midagi veel. Sõin hoolega kõhu täis, sest ees seisis tõeliselt raske katsumus – sünnipäevapidu, kus oli teada, et laud on heastparemast snäkitavast lookas. Grrr....

21:00 hakkisin endale paar õuna viiludeks ning nosisin neid, samas kui teised sõid porgandi-juustu pirukat, lõhe-quiche'i, kapsa-spinati pirukat, mingeid kotletikesi, kakukesi ja pakukesi. Üks nägi parem välja kui teine, kõik ahjus tehtud, ägamas paksu juustukihi all. Ja ma ei võtnud mitte üht tükikestki. Ja samal ajal pidin kõigile aru andma, miks ma seda teen. Et end mitte korrata, rääkisin kõigile erinevat juttu, muidu oleks endal lihtsalt igav hakanud. 

23:00 tõsisem katsumus seisis ees, kui läks magustoiduringiks... Siis toodi lauda 5 (!) erinevat kooki-torti-desserti, iga üks jamieoliverliku retsepti järgi tehtud, kes kohupiimaga, kes toorjuustuga, kes rabarberi ja sulašokolaadiga. Ja mahlane kirsistruudel lõigati lahti ja jäeti loomulikult otse minu nina ette. Aga ei, ma jõin mahla ja mõtlesin suvistele heinapallidele ja rapsipõldudele, tegin isegi Dani Nikoniga matsutavast pööblist pilti, et mulle kõrva karjuvaid kooke ignoreerida.

Selline torpedeerimisrohke päev oli täna ja ma nii rahul endaga, et kenasti hakkama sain. Aga fakt on see, et sünnipäevaüritusel, eriti kui seal pole ÜHTEGI rohelist juurikasnäkki vmt närimist, on väga keeruline hakkama saada ning endale tegevust leida, kui kogu üritus on üles ehitatud ümber söögilaua ning püsti tõustakse vaid selleks, et puhtaid taldrikuid ja uusi roogi ette tassida. Ainus järeldus on see, et oma porgand ja kitsejuust peab kaasas olema sellisteks puhkudeks ;)

12. PÄEV - tuleb koomale tõmmata

Päeva esimene tõdemus oli see, et uusi riideid pole praegusel hetkel väga mõtet osta, enne kui kaal mingil piiril pidama jääb ja õllekõht suvepuhkusele saadetud. selle kinnituseks oli tõik, et kitsamaid teksasid jalga ajades selgus, et pean ka neile nüüd lõpuks püksirihma ostma, muidu ei püsi jalas. Lahe. Varsti läheb keska lõpetamise hele ülikond ka selga.

Kaal: 74.4 (-1.7)
08:30 odrahelbed päevalilleseemnetega, sisse peotäis rosinaid. Rosinad on ikkagi väga tegijad, soovitan soojalt kõigil proovida neid pudru sisse poetada (keetmise ajal, mitte valmis pudrule)
12:00 õnneks ei käinud kolleegidega söömas, nad oleksid mu nahka pistnud. tänasesse tagasihoidlikku dieedipidaja erimenüüsse kuulus matsakas läbiküpsenud lambakoot värske salatiga. Ma pole ammu nii hästi süüa saanud kui nüüd, dieeti pidades. Ma igaks juhuks ei hakka kirjeldama, kõik ei pea teadma.
14:00 krõbistasin oma bitteri paki kallal jälle ning krõmpsutasin paarõuna
17:00 ostsin rotermanni smuutibaarist värskeltpressitud mahla, mis oli tehtud apelsin, õun, porgand, seller, peet. Salapärase "vitaboosteri" toidulisandi palusin välja jätta. Ütleme nii, et see pooleliitrine toop oli ühe korraliku lõunasöögi mahuga, maitses kah ootuspäraselt hästi.
19:00 kolmepäevatagused külmad rostbiifiviilud (mulle tundub, et kolmandal päeval ta maitsebki kõige paremini. Ning neljandat päeva ta reeglina ei näe, tuleb uus teha:) praekapsaga, mis Mirjam tegi. Päris lahe kombinatsioon. Kõrvale veel õlis marineeritud küüslaugused peediviilud. Kõlab ju hästi?!
22:30 eesti laulu nimelise õuduse meki suust saamiseks tegime kiirelt ühed väikesed kitsejuustu-mozzarella-kurgi-suvekõrvitsa snäkid ja vahetasime kanalit.

Kui jätta kõrvale, et ma peale tööd linnast Piritale sõites päeval sõpradel külas olnud tütre maha unustasin, siis oli täitsa kordaläinud päev. Leena õnneks ei pahandanud ning oli kokkuvõttes väga rõõmus sellise asjade pöörde peale, sest sai kauem külas leierdada. Kusjuures autos veel mõtlesin, et imelikult vaikne on sõita, kui lapsi peal ei ole. Säh sulle, rongaisa.

11. PÄEV - reisule!

Hommikul oli mõnusalt krõbe, aga ega päike ei jäta palju alternatiive, kevad tungib peale, tuleb leppida. Päikesepaiste on vahelduseks väga mõnus, küllap harjub nende ookeanidega linnatänavatel ka.


Kaal: 74.4 (-1.7)
08:00 kaerahelbepuder rosinatega, peale külmutet mustsõstraid ja päevalilleseemneid. Jakob sai oma pudrulaarile veel törtsu mustikakisselli peale, et libedamalt alla läheks. Läks küll, no problemo.
12:00 kanafilee riisiga. Tõenäoliselt patustasin, sest oleks pidanud riisi asemel salatit vuhtima, aga täna läks nii. Kaste oli sigahea ja ma igaks juhuks ei küsinud, et millest see tehtud oli. 
14:00 hea töö kõrvale kulub pisut tumedat šokolaadi. nii kuus tükikest suurest tahvlist. 
17:00 ubin. imelik, aga vahepeal ei ole kõht tühjaks läinud. 
18:30 eilne hernesupp maitseb sama hea. Kõrvale veel isetehtud rukkileiba kurgiga. 
21:00 tegin saumikseriga apelsinile kannu sees üks-null. Päris tihe, aga väga mõnus. Tuli meelde film švartsneergrist, kes kogu külmkapisisu ja vahetusjalanõud blenderis hommikusöögiks tümaks tegi. Õeh.
22:30 nokitsen paar pirni ka veel sisse omale, siis on kõik.


Päeva püant oli veerand tundi tagasi kui broneerisin maikuusse Barcelona piletid, näis mida seal minu valivast toitumisest arvatakse ;) Jiihaaa! 

10. PÄEV - uued numbrid

Sula. Ei istu mulle need üleujutatud tänavad ja lume alt kooruvad koerajunnidest kevadekuulutajad. Kahe käega lume ja talve poolt ja siis võiks kohe roheline muru tulla. Kõige õigem oleks ilmselt just selle lume sulamise ajaks paariks nädalaks soojale maale sõita, võtan edaspidiseks plaani.

Päeva positiivseks üllatuseks oli kaalunumber. Sellist kombinatsiooni nägin viimati vast 10 või enamgi aastat tagasi.

Kaal: 74.1 (-2.0)
08:00 rosinatega tuunitud hirsipuder
12:00 platzis pidin kolleegidelt jälle kolakat saama, karu ütles minu toitu nähes, et tema enam minuga koos sööma ei tule. täna oli siis paar tükki kanafileed, kõrvale täidetud paprika, kus sees mõnusalt mahlased hakitud porgand, sibul, suvekõrvits ja kindlasti veel ühtteist. Maitses superheasti, kokk Pavel mõistab seda peenikest söögitegemise kunsti päris kenasti!
14:00 õun
16:00 apelsin
19:00 kodune hernesupp – ilma lihata nats harjumatu, aga kuna ise ja päris hernestest tehtud, siis mõnusalt tummine ja maitsev. Lusikas seisis sees püsti! Nats ebanormaalne muidugi, sets teises potis podises teine hernesupp, mis oli kenasti liha ja supikondiga keedetud. Natuke friik ikka. Aga kannatame ära.

Väsimus. Täna vbl varem magama, õues +3, sula, jooksma ka ei saa minna (pole kummikutega kunagi proovinud muidugi, minetea..). Hetkel on selline tunne, et täna rohkem midagi ei söö, praegu on kõht täis veel ja tahaks rahulikult külje maha panna.

9. PÄEV - töö teeb õndsaks

Kui tööd on palju, siis pole aega isegi toidule mõelda, nalja teha, tagumikku sügada. Aga ega tagumikku sügades õndsaks ei saa ka.

Kaal: 75.4 (-0.7)
08:30 hommikuks maisipuder, sisse rosinaid ja mustsõstraid. Väga hea oli, polegi ammu kollast putru söönud
13:00 vahepeal oli pikk koosolek, kus kõik pigistasid domino küppareid näost sisse. Kannatasin pudelivett lürpides lõunani ära ja õigesti tegin – lemmikhaldjas võlus mulle köögist ahvenafilee värske salatiga. Ma ei tea, kas ma olen sellise erikohtlemise ära teeninud, aga ma igatahes naudin seda, elagu Platz!
15:00 kaks õuna. Õigupoolest vähem, sest piisas mul õunad ära koorida ja viilutada, kui ritsikaparv üle käis.
17:00 minu igaõhtune sõber kontoris – seller kitsejuustuga. Peaks vist mitmekesistama seda office-menüüd ning midagi uut ja huvitavat kappi varuma? Maisikrõpsud on mulle näiteks lubatud, aga olgem realistid, need ei säili ju – ükskõik mitme luku taha ma need teiste eest ära peidan.
19:00 kodukokk väärib samuti eripreemiat mitmekesise menüü eest – eelroaks õli-küüslaugu-balsamico kastmes marineeritud peedilõigud, takkaotsa pastinaagi-porgandi püreesupp röstitud päevalilleseemnetega. Sinna hakkisin veel pisut marineeritud jalopenot otsa.
20:30 magustoiduks isetehtud mangojäätis, kus lisaks mangole sekka ka banaani ja suts õunamahla pandud.

Homseks tegin veel tüki rostbiifi. See käib mul nüüd nagu muuseas, umbes kolme minutiga, kinnisilmi. See käib meil nüüd singi asemel, st poest pole ammu valmis lihalist ostnud, omatehtu tuleb parem ja maitsvam ka. Et veekausis hulbivad herned ja mingid seemned veel, siis aiman, mis mu kokal homseks plaanis on.

Tegelikult tahaks jooksma minna, pole juba paar nädalat käinud. Täna enam mitte, aga homme peaks vist plaani võtma. Eks siis näis, kuidas aktiivne tegevus kõhutühjusele mõjub.

No ja saladuskatte all võin öelda, et tahaks mingit kanget napsu, sutsakas grappat näiteks!

8. PÄEV - internatsionaalne mittemeestepäev

Aahh... naistepäev, mõnus. Minu poolt siis kolm viilu, otse südamest.

Eks homme näeb, mida kaal näitab, aga kui ta sindrinahk ikka tagasi üles ronib, mitte alla, siis tuleb õhtusi patustamisi ilmselt piirata. No ei olnud seal tarkades tabelites kirjas, et kui PALJU seda tumedat šokolaadi päevas süüa tohib. Kuna tohib, siis ma olen ikka mõnuga söönud :)

Kaal: 75.4 (-0.7)
08:00 rukkihelvestest puder viinamarjaseemne õliga, peal peotäis linaseemneid. Sisse hakitud üks pirn ja pärast veel üks banaan ka otsa, sest see puder oli ikka NIIII kuiv, et vajas kõva tuunimist
12:00 Platzis sain täna curryga maitsestatud kanafilee, kõrvale supitaldrikutäis värsket salatit, chillikastme ja oliiviõliga. Kuna see oli business-lunch, siis teisel pool lauda istunud lipsudega härradel ei jäänud muud üle kui muiata iga kord kui Evelyn käis küsimas - kas sulle kana sobib, kas sulle curry sobib, kas sulle chillikaste sobib :) sobib-sobib, väga hea oli taaskord!
14:30 kontoris vana hea kitsejuust sellerivarre ja porgandiga. Tundub, et mu mõju on nakkav, sest sedapuhku kadusid porgandid pakist enne kui ma jõudsin "porgand" öelda
17:00 keerasin omale sisse ühe apelsini ja õuna, samas kui teised röstisid omale karjala pirukaid, määrisid paksult toorjuustu peale ja siis arutlesid, et kas kaks singiviilu korraga on raiskamine või mitte.
19:30 KALA! naistepäeva puhul sain lesta ja see oli vot NII hea. Võiga praetuna (nii või kui praadimine on keelatud, aga no kuulge, kuidas siis veel?) oli lest mõnusmõnus, kõrvale riivitud kapsa-punasibula-suvikõrvitsa-tilli salat vähese sidruni ja õliga. Ilmselt suurest erutusest mu kõht korises pärast pool tundi, aga läks õnneks kenasti üle.

Tööpäeva lõpus viisin Platzi tšikkidele karbi komme ka naistepäeva puhul, aga ainsad tšikid majas olid galja ja galja – sealsed toredad nõudepesijad. Puhusin neile mullitajaga mulle ja andsin kommid üle – nad pidid imestusest pikali kukkuma, aga küllap neile meeldis ka natuke. Ma vähemalt loodan. Kodustele daamidele tõin Dallase saia, tõeline naistepäevaüllatus, eksole!

Novot, täna rohkem ei söö. Kõht pole ka väga tühi, see toidule mõtlemine ja toidust kirjutamine toidab ka päris hästi. Niiet homseni.

7. PÄEV - segapudru ja kapsad

Nädal toidujälgimist on edukalt seljataga. Kõige suurem katsumus oli tagantjärele vaadates selle skeemi endale selgeks tegemine - et mida millega ja millal. Lubatud-keelatud ained iseenesest ei ole väga keeruliselt jälgitavad. Teine kitsaskoht oli päevane väljas lõunatamine, aga see lahenes ka nagu nõiaväel, niiet edukad eeldused ülejäänud 11 nädalaga hakkamasaamiseks on kenasti olemas.

Nädalavahetus on hiilanud selle poolest, et pole mingit rütmi – sh. ka söögitsükkel täiesti läbisegi. Aga no mis vahet sel on, kuniks kõht headparemat täis saab. Ja näedsiis, ka kaal on tõusnud!

Kaal: 75.2 (-0.9)

10:00 täistera kaerahelbepuder, sekka kamaluga rosinaid ja kuivatatud õunu. Need tõmbasid haududes mõnusalt mahlaseks ja pehmeks, rosinate maitse tegi pudrust täitsa nauditava hommikupala. Peale puistasin veel päevalilleseemneid. 

13:00 väike oode - kitsefeta, võrdluseks kõrvale valge kohupiimjas talujuust maitserohelisega ja kitse valgehallitus. Jalopenod, valge redis, peedivõrsed, porgand, piserdatud viinamarjaseemneõliga. Valgehallitus oli kõige parem, siis tuli kodumaine talujuust, kreeklaste feta on selline parajalt keskpärane. Ja Prisma üllatas täna oma laia kitsejuustu valikuga, ostsin kolme erinevat, mida pole varem proovinud, neist ühe viin tööle. Ja umbes 10 tk jääb siis veel testida, mida pole varem proovinud.
15:30 banaan
16:30 lõunasöögiks isetehtud praekapsad aurutatud talukartuliga, karm hunnik värskelt hakitud tilli ja rohelist sibulat kõrvale. Kapsas oli lihtsalt super! Ristisime selle eine "mökude jõulupraeks", kus pererahval seast kahju hakkas ning praematerjal vesiste silmade saatel veristamata jäeti.
19:30 rohelised viinamarjad paraja portsu värske ananassiga.
21:30 just võtsin ahjust seal paar tundi susisenud veisetüki. Panin ta eile balsamicoga laagerduma, niiet peaks kõigi eelduste kohaselt mõnusmõnus tulema. Proovisin sedapuhku küpsetuskotis teha, sibula ja küüslauguga, lisaks sinepiseemned ja pipar. Kõrvale nagu ikka - värske roheline salat koos erinevate juurikatega, mis kappi siginenud. 

Oh jeerum, kus nüüd tuli alles elamus! See veiseliha oli sigahea! Endale komplimenti tehes ütlesin, et see oleks nagu Antsu tehtud (Ants on mu naaber, Soome saadiku ihukokk, geenius). See maitses nii hea, et tuli kohe tahtmine külalised kutsuda ja veel kord teha. Siis peab korraliku haudepoti soetama, malmist. Ühesõnaga, totaalne õnnestumine, mõttes kujutan siia ette veel pudeli head punaveini ja... grrr..

Teeme siis nii, et kes mulle malmpotiga külla tuleb, see saab ka head liha maitsta. Praegu on osta.ee's ainult üks pott ja  seegi suur, ümmargune ja nii kole, et on peaaegu ilus juba. Tahaks ovaalset, ühevärvilist, vanakoolikat, eksole ;)

6. PÄEV - kõik on sassis

Ütleme nii, et kui pere kõige noorem liige on otsustanud mingil siiani arusaamatul põhjusel oma rütmi muuta, siis see mõjutab kõiki – eelmine öö oli suht unevaene, äratus varajane ning kõik eeldused hommikuseks torisevaks Kaarliks olid kenasti täidetud.

Kaal: 75.0 (-1.1) juba kolmandat päeva täpselt sama kaal. ma ju ütlesin, et see lapik masin on rikkis!

09:00 odrahelbepuder värskelt sissehakitud pirniga. Maitses nii, nagu halva tujuga üks puder maitseda võib. St ma ei pannud tähele, sõin vaikselt ära ja asi vask. Unekas oli aga nii suur, et keskpäeva paiku tegin paaritunnise une, see päästis ja äratas lõpuks elule.  

14:00 ärkasin ja laual ootas fantastiline kõrvitsasupp vähese ingveri ja toorjuustuga, sisse hakitud kitsejuustu tükid. Kuklasse paistis lõõskav päike, niiet see oranž taldrikutäis sobis lõunasöögiks ideaalselt. Tegin moblaga ühe plõksu ka.

19:00 õhtusöögiks oli tõeline talupoja unistus – ahjus küpsetatud kartul, kaalikas, bataat, porgand, peet, kõrvale värskelt tehtud talukauba hapukapsast, kaunistuseks pisut peedivõrseid ja hunnik hakitud rohelist sibulat. Ainult jahukört oligi veel puudu. Ja kus on liha on, küsib tähelepanelik lugeja? No ei ole ette nähtud koos juurikatega, pardoon. Aga et talukaupa sai varutud, siis on korralik hulk kodumaiseid juurikaid ja talukraami ootamas, kusjuures isegi kodutehtud juustu ja võid ja hapukoort. Viimasest kahest pean küll suu puhtaks pühkima.
22:30 sain lõpuks rahuldatud oma juustuisu – eile ostetud 17-kroonise prantsuse kino kõrvale pistsin terve 125-grammise kera mozzarellat kinni. Kõik teised pereliikmed magavad juba. Mõnus finger food, kõrvale porgandid ja sellerivars – valge juust kuidagi sobib just nendega eriti heasti.

Päeaval kojutoodud kastitäies talukraamis olid ka astelpajumarjad, mis sobivad imehästi vett maitsestama. Paarkümmend marja annavad kannutäiele piisavalt mõnusat maitset, takkaotsa saab tassi lipsanud marjadest veel hea hapu laksu lisaks. Ma pole arvet pidanud, palju ma päevas vett joon, aga vaadates seda kogust, mis minust välja tuleb, siis vist päris palju ;) Lisaks on hitt-tooteks saanud tume šokolaad. Seda "õiget" pole veel leidnud, testin erinevaid kaubandusvõrgu pakutavaid võimalusi. Nii kummaline kui see ka ei tundu, on hetkel liidripositsioonil kodumaine Bitter, olgugi et kakaouba on seal selges vähemuses, mine võta kinni.

Rütm on ikka täiesti sassis. Lootus, et homme õnnestub paremini alustada, ei pruugi samuti täituda – arvestades, et niigi sassis rütmiga juunior läks juba kell 7 ööunele, siis see tõotab hommikust äratust ...no ütleme kella 4-5 vahel. Aga muidu oli ilus päev, näidati päikest ja sinist taevast. Loodetavasti homme ka!

5. PÄEV - orav rattas (ei, see ei ole mingi uue toidu nimi)

Oehh kui väsitavalt tihe päev. Pole nagu midagi eriti originaalset öelda ka. Ahjaa, päeva kõrghetkeks oli CocaPlaza allkorrusel toimunud Videoplaneti kasutatud laenutusfilmide lõpumüük, 17 kr tk. Niiet sai vaimutoitu ka pisut varutud. Ja päeva teine kõrghetk oli taaskord üks seltskonnaga ahju pistetud ülekilone rostbiif, mis keele alla viis. Ikka toidu ümber keerleb see mu väike universum, tõsi.


Kaal: 75.0 (-1.1)
08:30 täistera kaerahelbepuder kuivatatud õunte ja värske pirniga, maitses täpselt nii, nagu ma arvasin, et ta maitseb. 
12:00 banaan, et tavapärasest hilisemat lõunat kompenseerida
13:00 sedapuhku vapianos, üks korralik kausitäis ilmatomatijaparmesanita õliga maitsestatud värsket salatit mõnusalt mediumi küüslauguse veiselihaga. Siit see hammas verele läks, sest õhtu lõppes lihaorgiaga.
15:30 vana hea sõber banaan, mis ennetas väga hiliseks lükkunud õhtusööki.
20:00 sai lõpuks valmis suur känakas rosbiifi, mis sai ahjust välja võetud 52-kraadisena ja siis järelküpsetatud 60-ni. Ainus üleastumine oli see, et ma pruunistasin rostbiifi võiga panni peal. Ata-ata. Aga džiisas, kas võib midagi paremat olla, kui medium-rare tükk hea lihuniku lõigatud veiseliha, mida vaid pipra ja balsamicokreemiga maitsestatud? Kõrvale vana hea kuhi salatit igasugu rohelistest tegelastest, Dijoni ja oliiviõli kastmega. Korra mekkisin ka kõrvitsaseemne õli, aga see maitses nagu kõrvits, jääb mõneks teiseks korraks. Sobib kõige paremini ilmselt ...kõrvitsaga?
22:00 lõikasin lahti meloni, mis mulle ilmselt otse taevast saadetud – ma ei mäleta, et ma kunagi ka suvel lõunamaades viibides niii mahlast ja magusat melonit oleksin saanud. Koorisin teda nagu kartulit, sest kohe koore alt oli hea küpse ja mitte mingi plöga vaid täiesti adekvaatne. Hea magus lõpetus.

Eks homme kaal näitab, mis see suur lihasöömine endaga kaasa toob. Kõhutunne ütleb, et piimatooteid on vähe menüüs, peab vbl selle va kitsepiima ära proovima (mida ma küll teen temaga? kas tõesti joon??). Tegelikult aga ootavad kapis mitmed juustud, mis said valmis ostetud, aga pole toidulauale kuigi sagedasti jõudnud.

Oh, väsitav on see hea toidu söömine, ma ütlen.

4. PÄEV - kaal on vist rikkis

Hommikune kaalumine näitas 75.0 kg. Võimalik, et seesugune kõikumine on normaalne ja tuleb nt vedelikupuudusest, aga viimati nägin sellist numbrit kaalu peal kui paar päeva kõhugripiga kodus olin ja nonstop teadagimida tegin. Reeglina on kilo-paar kõikumine ikka 76-77 piiri peal olnud ja aasta tagasi olin ma suisa 80+. Ses suhtes lahe ja positiivne märk, eriti kui sealt varsti nr 74 peaks vastu vaatama, seda numbrit pole ikka pikki aastaid näinud.

Vaatame, mis siis täna repertuaaris oli.

Kaal: 75.0 (-1.1kg)
09:00 röstitud helvestest kaerahelbepuder grillitud ja õlis marineeritud paprikaga, lisaks värske avokaado. Ma ei tea, kust mul see mõte tuli, et kaerahelbed enne pannil ära röstida, aga ütleme nii, et see keeras hommikuse pudru ikka korralikult tuksi. No ei maitsenud lihtsalt, öäka.
11:00 päästev banaan. Maitses nagu... banaan?
12:30 Platzis juhtus sedapuhku midagi erakordset – ingel nimega Veroonika võlus mulle köögist välja grillitud lambasteigi, mis oli nii mõnusasti maitsestatud ja just sobivasti medium küpsusega, et ma pidin otsad andma. Värske salat sinna kõrvale ja... Teised sõid päevapraeks oma pastat ja vesistasid minu lammast piiludes. Kui ma oleksin mingi häbelik, siis mul olnuks ilmselt natuke piinlik isegi.
15:30 likvideerisin kontori külmkapis oodanud saida juustu, kõrvale sellerivars ja värske porgand. Teised krõbistasid koos minuga, sest see kraam maitseb hea.
19:30 õhtusöök venis lastelogistika tõttu hilja peale, seda enam, et enne oli vaja kõigile teistele süüa teha, viimasena siis ka iseendale. Aga toit sai hea – kausitäis värsket salatit, kus peedivõrsed ja rucola, jääsalat, valge redis, paberõhukeseks viilutatud suvikõrvits, roheline paprika ja see kõik segatuna Dijoni sinepi+oliiviõli kastmega, täpiks i peal viimane jupp rostbiifi, mis oli nii mõnusaks laagerdunud, et kuku pikali. Tõusin püsti ja sõin lõpuni. 
23:00 paiku maiustan melonit. Või viinamarju. Või tumedat šokolaadi, neid ostsin täna poest kolm erinevat varuks, sest need ei säili meie kodus miskipärast üldse kaua.

Enesetunnet ma ei viitsi kommenteerida, sest ega ma mingi haige ole, kõik on täiesti tipp topp. Ses suhtes kogused, mida ma söön, on täiesti tavalised, pigem söön vbl isegi rohkem kui näiteks nädal aega tagasi. Ja päris kindlasti söön ma regulaarsemalt ja oluliselt rohkem on värsket kraami.

Ainsa kõrvalnähuna selle kõige juures võin tuua selle, et põiel on vaja sagedamini käia, aga seda ma oskan juba varasemast, niiet sellega probleemi ei ole, saan iseseisvalt hakkama ;) No ja kui see juba jutuks tuli, siis ma nüüd lähengi, aidaa.

3. PÄEV - kes aiast, kes august, kel savi

Olen nii (anonüümsete) kommentaaridena kui ka sõpradelt otse hulga tagasisidet saanud oma "aktsiooni" kohta ning peab ütlema, et on kolm leeri. Esimeses on need, kes seljale patsutavad, kaasa muigavad ja pöialt hoiavad. Neil on pehmelt öeldes savi, mida ma täpselt teen, aga saavad aru, et see on pigem hea ja minu jaoks oluline. Teises on need, kes ise toitumisteemadega kursis ning teavad suht täpselt, mis värk on. Asjalikud küsimused, põhjendatud kommentaarid. Kolmandas on need, kes millegipärast just sellesse veretesti tegemisse kinni on kiilunud ja üritavad sellest meetodist tuleneva toitumispõhimõtte väärtust moel või teisel kahtluse alla seada – kes soovitab raamatutest lisainfot otsida, kes iseseisvalt midagi välja nuputada jne, jne.

No Zilmeri toitumise raamatut näiteks isegi lappasin, aga ei enamat. Sest nagu ma varem seitse korda öelnud, küsimus on rohkem motivatsiooni tugevuses kui pelgalt dieedi meetodis ja sisus ja end kõigi maailma variantide ja nüanssidega kurssiviimises. Raamatu järgi ise lugedes ma küll endale dieeti koostada ei suudaks, veel vähem sellest kinni pidada. Järelikult leidsin oma motivatsiooni mujalt.

Põhimõte, et süüa võiks vaid algkomponentidest valmistatud toitu, on minu jaoks kogu selle dieedi kõige väärtuslikum point ja selle õigsusesse olen ma valmis täiesti pimesi uskuma, sest see on nii kuradi loogiline ja siiralt lihtne. Sealjuures fakt, kas oliivid on lubatud ja tatar keelatud – see ei muuda ju algset põhimõtet, see on lihtsalt selleks, et mäng toiduga huvitavam ning mõneti ka keerulisem tunduks. Keerulisem ses suhtes, et vajab endaga tegelemist, teema on kogu aeg päevakorras, ma mõtlen sellele. No toimib ju. Ma täitsa kindel, et kui kohustuslik osa sellest toitumisskeemist seljataga, jääb see tore põhimõte ka edaspidiseks kestma. Minusugune kümmekond aastat brändingu, reklaami, turunduse, müügi vallas töötanud inimene ei lähe suvalisele liimile õnge. No ja kui läheb, siis lõplikult ;) Vaatame siis, mis lubatud repertuaarist mulle täna osaks sai:

Kaal: 75.8 (-0.3)
08:30 hirsipuder, kuhu rändas viimastel minutitel sisse üks hakitud õun (Tellissaare õun, kui lõpuni täpne olla), peale heldelt külmutatud mustsõstraid. Natsa lahja oli, mustsõstrad päästsid. Aga Jakob aitas rõõmsasti selle pudrukuhja ära hävitada.
12:15 Platzist sain alustuseks värske päevasalati, kust Veroonika oli tomatid ükshaaval välja nokkinud, vot! (seda Veroonikat peate oma silmaga nägema, niiet maksab Platzi minna ;) Ja "na vtoroje" oli kanašnitsel värskelt õlitatud rohelisega. Kui tavaliselt on normaalne, et 1 osa on liha ja 2 osa on salatit, siis see kana kattis enamuse taldrikust, allesjäänud osale oli siis kuidagi see salat mahutatud. lahe, kõhu sai kenasti triiki täis. Tänasest antakse seal kundedele õun ka ka kauba peale, niiet hea diil, igatahes.
15:00 tegin selle lolli vea, et julgesin ühe oma varutud apelsinidest ära koorida – kolleegidel kohe hais ninas ja krapsti püsti. Ega mul kahju ei olnud, hea apelsin oli ka. Takkaotsa üks banaan ka.
17:00 kui teised sünnipäeva tähistavas koosolekulauas veiniga ahjusooja kringlit alla loputasid, nosisin mina päästvat pomelot, asi seegi.
19:00 kodus ootas üllatus - püree ja kotletid. Kotletid osutusid lähemal vaatlemisel hoopis juudi retseptiraamatu järgi põldubadest tehtud falafeliteks, kõrvale tüümianiga maitsestatud porgandi-kaalika püree, taldrikuveerel salatilehed. Tore oli see, et need pagana falafelid nägid välja ja maitsesid nagu liha. Petukas, aga toimis.
22:00 paiku seisab ees (kui isu muidugi on) taas üks väike kitsejuustusnäkk. sedapuhku võibolla suvikõrvitsa carpaccioga, eksnäis.

Sedapsi. Kodustele tõin õhtul Attimost ühe pizza kaasa (kujutad sa ette, Paolo Moglia isiklikult pistis selle mulle pihku ja viskas nalja ka veel. Naeratasin küll, aga modellilepingut siit kahjuks veel ei sündinud) ja suutsin kiusatusele vastu panna, olgugi, et ta terve tee autos karjus "võta mind, näljane mees!". Ei võtt.

Lahe, nagu ma algusepoole kirjutasin, siis see projekt on minu jaoks päris mänguliseks läinud, see on hea, tuima näoga porgandit närida poleks sugugi nii huvitav. Tänan tähelepanu eest ;)

2. PÄEV - seenesupp, hunnik liha ja peavalu

Esiteks pean ütlema, et eileõhtune snäkk pidi silmanägemise võtma – õrnalt kuumutatud ja oliiviõliga piserdatud peedi carpaccio kitse valgehallitusjuustuga. Sa mu meie, kui hõrk see oli. Eks mu maitsemeeled on nüüd vähe teravamad ka ja otsivad suuremaid elamusi, kompenseerimaks toidukaardilt kadunud aineid, aga see oli tõesti ülihea. Valmistamine võttis aega umbes 3 minutit.


Kaal: 75.8 (–0.3)
08:00 kaerahelbepuder kuivatatud õuntega, mis andsid superhea lisamaitse, kui nad ükskord pehmeks haudusid. Peale ohtralt marju - vaarikad, mustsõstrad, pohlad. Väga hea oli, puder nagu puder ikka. Vanasti sõin seda moosiga, aga igasugu magustatud ja töödeldud kraam on praegu out.
12:00 platzis sõin sedapuhku suppi - püreene seenesupp krutoonidega. Krutoonid jäid minust kaussi alles, sest sai on jällegi out :) ja enne suppi üks taldrikutäis värsket salatit, mida seal kõigi päevaroogade juurde pakutakse - porgandsalatkapsaskurk.
15:00 supp on lurr, lõunaks on ikka midagi tahedamat vaja. niiet käisin poes ja varusin omale tööle kappi ühtteist nosimist. sedapuhku läks snäkiks Saida juust selleri ja miniporganditega. Väga hea, balsamico või õliga saanuks veel maitsvamaks tuunida, peab seda ka varuma.
18:30 koduseks õhtusöögiks on LIHA! Paras ports rostbiifi, mis paar päeva kapis laagerdunud, kõrvale mõnusalt dijoni sinepi ja oliiviõli kastmega maitsestatud salat, milles värske kurk, valge redis, suvikõrvits, värske salati mix peedivõrsetega. Lihale suts balsamico kreemi ja läks nagu musta auku!
21:00 maiustasin kuus tükki tumedat šokolaadi, sest pea valutas. Tont teab millest, aga šokolaad igatahes aitas. Kui lapsed lõpuks magama saab, tuleb veel üks puuviljaring ja ongi päev edukalt õhtus.


Homseks ja edaspidiseks sain Platz'iga kenasti kokkuleppele, et saan päevaprae hinnaga omale iga päev ühe käntsaka veise- või kanaliha ning kõrvale lihtsalt kuhja salatit. Niiet päevane lõunasöögiküsimus on nüüd õnneks päevakorrast maas. Elagu abikokad!


Joogiks läheb valdavalt vesi, kui meeles on, siis 10 minti enne toitu ja reeglina tunnike peale söömist. vahel ka tassike teed. Eile likku pandud oad täna veel käiku ei läinud, küllap siis homme õnnestub mu personaalsel kokal (jälle kummardus Mirjamile;) nendest midagi konstrueerida.


Täna õnnestus kõht kenasti täis hoida, peale supiringi oli korraks selline vile tunne, aga väikesed snäkid hoiavad näljatunde hästi eemal. Vaikselt hakkab mingi regulaarsus ka tekkima – täpselt nagu imikutel – iga kolme tunni tagant, plussmiinus natuke. Ses suhtes see dieet ei ole mingi näljutamine, toidu kogused on täiesti normaalsed, lihtsalt juurikad ja muu ettenähtud sodi seedib vist niipalju kiiremini, et kõht saab kiiremini tühjaks.


Tüütu on pigem see, et pean pidevalt vasemale ja paremale aru andma oma tegevusest, kõik on hirmus skeptilised ja krimpsutavad nina. Ignorance is bliss, mis ma muud neile kosta oskan! Lahe on aga see, et aju käib nagu koorelahutaja ja üritab üha uusi kombinatsioone piiratud valikute hulgast välja mõelda ning see toimib päris edukalt – tõenäoliselt õnnestub veel kogeda mitmeid kulinaarseid kõrglendusid, milleni tavaelus poleks eales jõudnud. Vot tak, kui väike peavalu välja arvata, siis päev number 2 läks täitsa edukalt.

1. PÄEV - kui kolleegide tögamine välja arvata, siis täiesti OK

Esimene päev kestab veel, aga rütmi poolest täiesti OK ning ei midagi kosmilist ega hirmuäratavat. Kolleegid muidugi ei jätnud võimalust kasutamata ning pakkusid regulaarselt kohvi, küpsist ja igasugu muid suupisteid. Nädala pärast, kui ma suhkrupuudusest juba küüsi närin, lubasid toiduteemalisi nalju tegema hakata. No kui süüa ei saa, siis saab nalja vähemalt, niiet fifty-sixty.

Nagu arvata võis, oli päeva kõige keerulisem hetk lõunasöök, sest söögikohtade menüüs minusuguste friikidega reeglina väga ei arvestata. Seekord õnnestus sealt siiski ühtteist leida, ent edaspidiseks tuleb ilmselt kokku leppida, et minusugune erivajadustega inimene oma legaalsetest ainetest toiduannuse ikka kätte saab. Teised söövad hautatud lihapada, praetud räimefileed, koorest kalasuppi, mina närin... õlist salatilehte, magustoiduks porgand. Tegelikult peaks känts liha ja ämbritäis salatit neile igati jõukohane olema.

Kaal: 76.1
08:15 hommikuks: tõhus ports kolmevilja täisteraputru avokaado tükkidega, maitseks vürtsikad õlis marineeritud grillitud paprikatükid ning seesama marinaadiõli. Superhea oli. Kohvist näen vaid auravaid unenägusid.
12:30 lunch: Platzi grillitud kanafilee (krt, millega nad seda maitsestavad, et kana NII hea on?) koos värske salatikuhjaga. Menüüs olnud magusa salatikastme lasin lihtsalt oliiviõliga asendada ja väga hea sai. Salatis olid tegelikult ka keelulistis olevad idud, aga ma ei viitsinud neid ükshaaval välja koukida, teinekord hoiatan kööki ette. Tomativiilud koukisin aga välja ja söötsin Karule.
16:00 paar banaani, need on jube head näljapeletajad. Pidada veresuhkrut ka üleval hoidma.
19:00 kodune õhtusöök - wokitud brokkoli, ahjus küpset' küüslauguga maitsestatud porgandid ja peedid, ürdipuljongis keedetud täistera riis (see on oluliselt maitsvam kui tavaline riis, muideks) palistatuna balsamico kreemiga. Liha oleks ka tahtnud, aga näed – paber ütleb, et riisiga koos pole ette nähtud ;(

Õhtupoole läheb kindlasti loosi väike kitsejuustusnäkk ja pärast lõpetuseks puuviljad – kodu on õnneks apelsine ja muud headparemat täis. Ja homseks on põldoad juba likku pandud, need tahavad 24 tundi liguneda.

Toidu kõrvale mittejoomine on peaaegu sama harjumatu ja tüütu nagu alko mittejoomine – tahaks väga, aga no ei võta ja kõik. Neli tonni ikkagi ;) Panin praegu telefoniga taimeri, et kui söömisest tund täis saab, siis teen omale teed. Varem ei tohi.

Enesetunne on hea, kõht vaikselt harjub uue "riigikorraga" ning rütmist kinnipidamine ei tundu praegu väga keeruline olevat. Niiet esimese päeva võib vist üsna kordaläinuks lugeda. "Optimist", mõtlen peegelpilti vaadates.