7. PÄEV - segapudru ja kapsad

Nädal toidujälgimist on edukalt seljataga. Kõige suurem katsumus oli tagantjärele vaadates selle skeemi endale selgeks tegemine - et mida millega ja millal. Lubatud-keelatud ained iseenesest ei ole väga keeruliselt jälgitavad. Teine kitsaskoht oli päevane väljas lõunatamine, aga see lahenes ka nagu nõiaväel, niiet edukad eeldused ülejäänud 11 nädalaga hakkamasaamiseks on kenasti olemas.

Nädalavahetus on hiilanud selle poolest, et pole mingit rütmi – sh. ka söögitsükkel täiesti läbisegi. Aga no mis vahet sel on, kuniks kõht headparemat täis saab. Ja näedsiis, ka kaal on tõusnud!

Kaal: 75.2 (-0.9)

10:00 täistera kaerahelbepuder, sekka kamaluga rosinaid ja kuivatatud õunu. Need tõmbasid haududes mõnusalt mahlaseks ja pehmeks, rosinate maitse tegi pudrust täitsa nauditava hommikupala. Peale puistasin veel päevalilleseemneid. 

13:00 väike oode - kitsefeta, võrdluseks kõrvale valge kohupiimjas talujuust maitserohelisega ja kitse valgehallitus. Jalopenod, valge redis, peedivõrsed, porgand, piserdatud viinamarjaseemneõliga. Valgehallitus oli kõige parem, siis tuli kodumaine talujuust, kreeklaste feta on selline parajalt keskpärane. Ja Prisma üllatas täna oma laia kitsejuustu valikuga, ostsin kolme erinevat, mida pole varem proovinud, neist ühe viin tööle. Ja umbes 10 tk jääb siis veel testida, mida pole varem proovinud.
15:30 banaan
16:30 lõunasöögiks isetehtud praekapsad aurutatud talukartuliga, karm hunnik värskelt hakitud tilli ja rohelist sibulat kõrvale. Kapsas oli lihtsalt super! Ristisime selle eine "mökude jõulupraeks", kus pererahval seast kahju hakkas ning praematerjal vesiste silmade saatel veristamata jäeti.
19:30 rohelised viinamarjad paraja portsu värske ananassiga.
21:30 just võtsin ahjust seal paar tundi susisenud veisetüki. Panin ta eile balsamicoga laagerduma, niiet peaks kõigi eelduste kohaselt mõnusmõnus tulema. Proovisin sedapuhku küpsetuskotis teha, sibula ja küüslauguga, lisaks sinepiseemned ja pipar. Kõrvale nagu ikka - värske roheline salat koos erinevate juurikatega, mis kappi siginenud. 

Oh jeerum, kus nüüd tuli alles elamus! See veiseliha oli sigahea! Endale komplimenti tehes ütlesin, et see oleks nagu Antsu tehtud (Ants on mu naaber, Soome saadiku ihukokk, geenius). See maitses nii hea, et tuli kohe tahtmine külalised kutsuda ja veel kord teha. Siis peab korraliku haudepoti soetama, malmist. Ühesõnaga, totaalne õnnestumine, mõttes kujutan siia ette veel pudeli head punaveini ja... grrr..

Teeme siis nii, et kes mulle malmpotiga külla tuleb, see saab ka head liha maitsta. Praegu on osta.ee's ainult üks pott ja  seegi suur, ümmargune ja nii kole, et on peaaegu ilus juba. Tahaks ovaalset, ühevärvilist, vanakoolikat, eksole ;)