20. PÄEV - grillvorstihooaja algus

Tänane päev oli toitumise kontekstis täielik disaaster. Käisin Soomaal ning sain ahmisin ka värsket kevadõhku, ent sellest üksi söönuks ei saanud. Ja sobivat kraami kaasa võtta ka väga ei taibanud.

Kaal: 74.0 (-2.1)
07:00 kaerahelbepuder kuivatet õunte ja mustade ploomidega. Õli peale ja näuhti, nagu poleks olnudki. Oli teada, et ees seisab vintske päev, niiet pigistasin nii palju sisse, kui mahtus.
10:00 teel Soomaale ostsin paki porgandeid, neid närisin päeval vahelduva eduga kuni õhtuni – kui aga käsi jälle fotokotti sattus, krõmpsus uus porgand hamba all.
14:00 peale suuremat rapsimist ja lammutamist ja haabjavedamist saime lõpuks sooja tuppa maha istutud ning puupliidil säristati soojaks selle aasta esimesed grillvorstid. Mugisin Leiburi uut Saibi (saiba? saibat? saippa?), mis 100% rukkijahust tehtud, olgugi et pärmiga. Ja hapukurki. Ja ...mõned grillvorstid. Kõht oli lihtsalt nii tühi ja ulgus valju häälega, tegelikult poleks väga tohtinud, aga kevade alguse puhul tuli natuke patustada. Erilist erutust ei saanud vorstidest, aga nälja peletas ära.
15:30 suitsusauna vahepeale sai lumes kukerpallitatud ning apelsini söödud. Ja siis jälle kerise kõrvale. Päris hea oli. Kõik riided lõhnavad nüüd kenasti maasingi järele, ma ise ka ilmselt. Kahju, et jõgi veel paksu jääkaane all oli, samas paari nädala pärast peaks sulistamisvesi otse sauna ukse all olema. Halvimal juhul saunas sees, sest sinine rekordtaset tähistav joon jookseb kusagil poole saunaakna kõrguselt. Ja saun on jõest paar-kolm meetrit kõrgema kalda peal... Aasta siis oli 57, mine tea, mis sel kevadel suurvesi toob.
18:00 enne teele asumist sain kolmeliitrisest purgist juua värsket vahtramahla. Esimest korda elus! Mõnus, nagu kasemahl, sutsu magusam, täiesti selge nagu vesi. Nüüd jää mineku ajal pidi kõige kibedam vahtramahla kogumise aeg olema. Teel koju närisin ära ka viimased porgandid. Kui nii edasi läheb, omandan varsti kena oranži jume.
20:00 kodus tegin võileiba – Mirjami tehtud rukkileivast, kus päevalilleseemned ja rosinad sees, peale õli ja avokaadot, kõrvale värsket rohelist sibulat. Sürr kombinatsioon muidugi.
22:30 praegu maiustan oma tumeda šokolaadi kallal. Bitter. Seda legendaarset leedukaks maskeerunud Belgia maiust tuleb tõesti tikutulega poes taga otsida, igal pool ei olegi. Viimati nägin vist Stockmannis, niiet tuleb varusid täiendada.

Paari nädala pärast plaanin Soomaale tagasi minna, sedapuhku haabjaga tänaseid radu ja kohti üle vaatama, sest kõigi eelduste kohaselt on siis üleujutus täies hoos ning vesi vähemalt paari meetri jagu kõrgem ja kuiva jalaga enam liikvele ei pääse. Kohalikud on igal juhul valmis - ujuvsaun sai puu külge aheldatud, haabjad kuivemasse kohta taritud, puuriit kinni seotud. Kevad võib alata.