2. PÄEV - seenesupp, hunnik liha ja peavalu

Esiteks pean ütlema, et eileõhtune snäkk pidi silmanägemise võtma – õrnalt kuumutatud ja oliiviõliga piserdatud peedi carpaccio kitse valgehallitusjuustuga. Sa mu meie, kui hõrk see oli. Eks mu maitsemeeled on nüüd vähe teravamad ka ja otsivad suuremaid elamusi, kompenseerimaks toidukaardilt kadunud aineid, aga see oli tõesti ülihea. Valmistamine võttis aega umbes 3 minutit.


Kaal: 75.8 (–0.3)
08:00 kaerahelbepuder kuivatatud õuntega, mis andsid superhea lisamaitse, kui nad ükskord pehmeks haudusid. Peale ohtralt marju - vaarikad, mustsõstrad, pohlad. Väga hea oli, puder nagu puder ikka. Vanasti sõin seda moosiga, aga igasugu magustatud ja töödeldud kraam on praegu out.
12:00 platzis sõin sedapuhku suppi - püreene seenesupp krutoonidega. Krutoonid jäid minust kaussi alles, sest sai on jällegi out :) ja enne suppi üks taldrikutäis värsket salatit, mida seal kõigi päevaroogade juurde pakutakse - porgandsalatkapsaskurk.
15:00 supp on lurr, lõunaks on ikka midagi tahedamat vaja. niiet käisin poes ja varusin omale tööle kappi ühtteist nosimist. sedapuhku läks snäkiks Saida juust selleri ja miniporganditega. Väga hea, balsamico või õliga saanuks veel maitsvamaks tuunida, peab seda ka varuma.
18:30 koduseks õhtusöögiks on LIHA! Paras ports rostbiifi, mis paar päeva kapis laagerdunud, kõrvale mõnusalt dijoni sinepi ja oliiviõli kastmega maitsestatud salat, milles värske kurk, valge redis, suvikõrvits, värske salati mix peedivõrsetega. Lihale suts balsamico kreemi ja läks nagu musta auku!
21:00 maiustasin kuus tükki tumedat šokolaadi, sest pea valutas. Tont teab millest, aga šokolaad igatahes aitas. Kui lapsed lõpuks magama saab, tuleb veel üks puuviljaring ja ongi päev edukalt õhtus.


Homseks ja edaspidiseks sain Platz'iga kenasti kokkuleppele, et saan päevaprae hinnaga omale iga päev ühe käntsaka veise- või kanaliha ning kõrvale lihtsalt kuhja salatit. Niiet päevane lõunasöögiküsimus on nüüd õnneks päevakorrast maas. Elagu abikokad!


Joogiks läheb valdavalt vesi, kui meeles on, siis 10 minti enne toitu ja reeglina tunnike peale söömist. vahel ka tassike teed. Eile likku pandud oad täna veel käiku ei läinud, küllap siis homme õnnestub mu personaalsel kokal (jälle kummardus Mirjamile;) nendest midagi konstrueerida.


Täna õnnestus kõht kenasti täis hoida, peale supiringi oli korraks selline vile tunne, aga väikesed snäkid hoiavad näljatunde hästi eemal. Vaikselt hakkab mingi regulaarsus ka tekkima – täpselt nagu imikutel – iga kolme tunni tagant, plussmiinus natuke. Ses suhtes see dieet ei ole mingi näljutamine, toidu kogused on täiesti normaalsed, lihtsalt juurikad ja muu ettenähtud sodi seedib vist niipalju kiiremini, et kõht saab kiiremini tühjaks.


Tüütu on pigem see, et pean pidevalt vasemale ja paremale aru andma oma tegevusest, kõik on hirmus skeptilised ja krimpsutavad nina. Ignorance is bliss, mis ma muud neile kosta oskan! Lahe on aga see, et aju käib nagu koorelahutaja ja üritab üha uusi kombinatsioone piiratud valikute hulgast välja mõelda ning see toimib päris edukalt – tõenäoliselt õnnestub veel kogeda mitmeid kulinaarseid kõrglendusid, milleni tavaelus poleks eales jõudnud. Vot tak, kui väike peavalu välja arvata, siis päev number 2 läks täitsa edukalt.