15. PÄEV - allakäigutee

Täna kohtusin ühe vabariigi suurima juurikakaupmehega ja ta lubas, et mul toorainest puudust ei tohiks tulla. Olgugi et targemad põllumehed ei hakanud sügisel nt kapsast üles võtmagi, sest oli teada, et seda ei õnnestu ära müüa. Niiet sööge porgandit ja kapsast, kaasmaalased, ning nõudke eestimaist kraami!

Kaal: 74.6 (-1.5)
08:00 kolmeviljahelbe puder, peotäiega erinevaid rosinaid (mulle mustad maitsevad kõige rohkem) ning peale vanu häid päevalilleseemneid. Et libedamalt alla läheks, siis peale tilgutasin viinamarjaseemne õli. See on mõneti uskumatu, kui kaua puder pauerit annab võrreldes teiste toiduainetega - korralik ports hommikul veab vabalt 4-5 tundi välja.
12:00 Platzis seekord midagi ülioriginaalset ei saanudki - kolleegid olid nii pettunud, kui nägid mind kõgest kana värske salatiga söömas. Kuna täna Veroonikat ei olnud, siis oli salatis ka peotäis idusid ning kirsstomateid, mille pidin söömata jätma. Veroonika vahetuse ajal selliseid asju ei juhtu, ta ju loeb mu blogi (tšau! :)
15:00 banaan + õun + 3 tükki bitterit. ei ole midagi teha, aga kümnest tumedast šokolaadist juhib endiselt Kalevi Bitter minu maitseelstistuste rida. Kummaline, sest see on ainuke Kalevi toode, mille kohta mul midagi head on öelda.
18:30 kodus ootas boršisupp. Mu personaalkoka kätetöö! See, et ta oli ilma lihata tehtud, andis maitsest tunda, aga hea oli ikkagi. Kaks kausitäit ohtra peterselli ja riivitud küüslauguga läksid nagu musta auku, paar rukkileivaviilu kõrvale. Neli tundi oli teinud seda suppi ja nüüd pole tast jälgegi :)
22:30 võtan vbl mõned puuviljad, greip sobib imehästi.

Kell 20 läksin üle pika aja jälle jooksma, tegin täna pikema ringi. Pole veel kaardil ära träkkinud, aga vist mingi 11 km, mis on tunnise jooksuaja kohta täitsa ok. Eriti arvestades, et Botaanikaaed pole minusuguste hulludega arvestanud ning mu lemmikrajad on puhtaks ajamata ning pidin sadakond meetrit põlvesügavuses lumes sumpama. Aga selle kõige tulemuseks kaalun ma homme arvatavasti alla 74 kg. Väike petukas, aga nii on, jooksmisega tuleb päris korralik vedelikukaotus, mis kaalu alla lööb. Igal juhul on see lahe, kui nr 73 näeb, aina paremaks läheb!

Kaalu kohta olgu öeldud, et viimase 10 aasta jooksul olen ma igal aastal umbes 1 kg kaalu püsivalt juurde võtnud, niiet oligi paras aeg end kätte võtta ja end normaalkaalu tagasi ajada. Mul on üks kehamassiindeksi arvutamise ketas kodus – selle järgi olen ma praegu vahemikus TERVE. Veel 4 kg tagasi paigutas nool mind ülekaalu lahtrisse. Ning ideaalis peaks kaalu saama 67 kg peale, aga seda me veel vaatame, enesetunne on siinkohal plastikutükile tõmmatud skaaladest olulisem näitaja.