Wednesday, March 3, 2010

3. PÄEV - kes aiast, kes august, kel savi

Olen nii (anonüümsete) kommentaaridena kui ka sõpradelt otse hulga tagasisidet saanud oma "aktsiooni" kohta ning peab ütlema, et on kolm leeri. Esimeses on need, kes seljale patsutavad, kaasa muigavad ja pöialt hoiavad. Neil on pehmelt öeldes savi, mida ma täpselt teen, aga saavad aru, et see on pigem hea ja minu jaoks oluline. Teises on need, kes ise toitumisteemadega kursis ning teavad suht täpselt, mis värk on. Asjalikud küsimused, põhjendatud kommentaarid. Kolmandas on need, kes millegipärast just sellesse veretesti tegemisse kinni on kiilunud ja üritavad sellest meetodist tuleneva toitumispõhimõtte väärtust moel või teisel kahtluse alla seada – kes soovitab raamatutest lisainfot otsida, kes iseseisvalt midagi välja nuputada jne, jne.

No Zilmeri toitumise raamatut näiteks isegi lappasin, aga ei enamat. Sest nagu ma varem seitse korda öelnud, küsimus on rohkem motivatsiooni tugevuses kui pelgalt dieedi meetodis ja sisus ja end kõigi maailma variantide ja nüanssidega kurssiviimises. Raamatu järgi ise lugedes ma küll endale dieeti koostada ei suudaks, veel vähem sellest kinni pidada. Järelikult leidsin oma motivatsiooni mujalt.

Põhimõte, et süüa võiks vaid algkomponentidest valmistatud toitu, on minu jaoks kogu selle dieedi kõige väärtuslikum point ja selle õigsusesse olen ma valmis täiesti pimesi uskuma, sest see on nii kuradi loogiline ja siiralt lihtne. Sealjuures fakt, kas oliivid on lubatud ja tatar keelatud – see ei muuda ju algset põhimõtet, see on lihtsalt selleks, et mäng toiduga huvitavam ning mõneti ka keerulisem tunduks. Keerulisem ses suhtes, et vajab endaga tegelemist, teema on kogu aeg päevakorras, ma mõtlen sellele. No toimib ju. Ma täitsa kindel, et kui kohustuslik osa sellest toitumisskeemist seljataga, jääb see tore põhimõte ka edaspidiseks kestma. Minusugune kümmekond aastat brändingu, reklaami, turunduse, müügi vallas töötanud inimene ei lähe suvalisele liimile õnge. No ja kui läheb, siis lõplikult ;) Vaatame siis, mis lubatud repertuaarist mulle täna osaks sai:

Kaal: 75.8 (-0.3)
08:30 hirsipuder, kuhu rändas viimastel minutitel sisse üks hakitud õun (Tellissaare õun, kui lõpuni täpne olla), peale heldelt külmutatud mustsõstraid. Natsa lahja oli, mustsõstrad päästsid. Aga Jakob aitas rõõmsasti selle pudrukuhja ära hävitada.
12:15 Platzist sain alustuseks värske päevasalati, kust Veroonika oli tomatid ükshaaval välja nokkinud, vot! (seda Veroonikat peate oma silmaga nägema, niiet maksab Platzi minna ;) Ja "na vtoroje" oli kanašnitsel värskelt õlitatud rohelisega. Kui tavaliselt on normaalne, et 1 osa on liha ja 2 osa on salatit, siis see kana kattis enamuse taldrikust, allesjäänud osale oli siis kuidagi see salat mahutatud. lahe, kõhu sai kenasti triiki täis. Tänasest antakse seal kundedele õun ka ka kauba peale, niiet hea diil, igatahes.
15:00 tegin selle lolli vea, et julgesin ühe oma varutud apelsinidest ära koorida – kolleegidel kohe hais ninas ja krapsti püsti. Ega mul kahju ei olnud, hea apelsin oli ka. Takkaotsa üks banaan ka.
17:00 kui teised sünnipäeva tähistavas koosolekulauas veiniga ahjusooja kringlit alla loputasid, nosisin mina päästvat pomelot, asi seegi.
19:00 kodus ootas üllatus - püree ja kotletid. Kotletid osutusid lähemal vaatlemisel hoopis juudi retseptiraamatu järgi põldubadest tehtud falafeliteks, kõrvale tüümianiga maitsestatud porgandi-kaalika püree, taldrikuveerel salatilehed. Tore oli see, et need pagana falafelid nägid välja ja maitsesid nagu liha. Petukas, aga toimis.
22:00 paiku seisab ees (kui isu muidugi on) taas üks väike kitsejuustusnäkk. sedapuhku võibolla suvikõrvitsa carpaccioga, eksnäis.

Sedapsi. Kodustele tõin õhtul Attimost ühe pizza kaasa (kujutad sa ette, Paolo Moglia isiklikult pistis selle mulle pihku ja viskas nalja ka veel. Naeratasin küll, aga modellilepingut siit kahjuks veel ei sündinud) ja suutsin kiusatusele vastu panna, olgugi, et ta terve tee autos karjus "võta mind, näljane mees!". Ei võtt.

Lahe, nagu ma algusepoole kirjutasin, siis see projekt on minu jaoks päris mänguliseks läinud, see on hea, tuima näoga porgandit närida poleks sugugi nii huvitav. Tänan tähelepanu eest ;)

3 comments:

Anonymous said...

http://www.skeptik.ee/index.php/2010/02/02/uus-toidutalumatuse-test-kas-parem-kui-levini-oma/

Kui sa brändiinimesena seda just lugema juba ei ole juhtunud;-) Kommentaarid, mis sellele teemale järgnevad, on huvitavad muide.

Kaarel said...

kõigil asjadel on kaks külge, see ei tohiks ju kellelegi uudisena tulla. no ja kui see veel selgeks pole saanud, siis mind teiste arvamus selle metoodika kohta eriti ei köida, eriti kui nad pole seda ise läbi teinud. niiet seekord passin nende kommentaaride lugemisega, tänud ;)

Melwood said...

Kaarel, ma usun, et tegelikult need toitumissoovitused on üldjoontes täiesti õiged. Vähem süsivesikuid, kui siis ennekõike hommikul, päeva jooksul rohkelt köögivilju (kiudained) koos puhta lihaga. Ka mina toitun samamoodi, vähemalt üritan, sest mul on suur kommiprobleem. (Nii naljakas, kui see ka pole, pärast 10 a taimetoitlasena, söön ma nüüd jälle liha, aga see on hoopis teine teema). Nagu sa ise väga targalt ütled, siis igasugu poolfabrikaadist sodi ei olegi mõtet süüa. Igaüks saab aru, et puhas on puhas. Minule meeldib Sinu argument, et struktureeritud dieet on üks motivatsiooni allikas ning aitab nö järje peal püsida. Ja selles mõttes saan ma väga hästi aru ja elan kaasa.
Kuigi samas ma otseselt seda allergiaasja ei usu, aga minu usul pole miskit pistmist sellega, et Sinul on nüüd parem toidulaud.
PS!Jumaldan falafel'e. Tegin neid ise viimati pühapäeval ja kikerhernestest, aga sain Sult hea idee proovida ubadega. Pane aga edasi!